rus | est

Teadustöö TAI-s

Kliima- ja keskkonnamuutused on viimastel aastakümnetel toonud kaasa puukide arvukuse märkimisväärse suurenemise. Järjest rohkem registreeritakse puukidega levivaid nakkushaigusi nii inimestel kui ka kodu- ja põllumajandusloomadel. Eestis registreeritakse kaht puukidega levivat nakkushaigust: puukentsefaliiti ja puukborrelioosi.

Miks puuke uuritakse?

Puuke uuritakse selleks, et rohkem teada saada nende bioloogia, eluviisi, elutsemispaikade ja käitumise kohta ning nende mõju inimese ja loomade tervisele. Need andmed on kasulikud mitte ainult teadlastele, vaid ka tavainimestele, kes hoolivad oma heaolust, tahavad looduses muretult liikuda ning teada, kuidas puukidega ülekantavatesse nakkustesse haigestumist ennetada.

Eestis tegeleb puukide uurimisega TAI viroloogia ja immunoloogia osakond.

Mida me uurime?

  • Milliseid puugiliike Eestis leidub.
  • Kus puugid elutsevad ja kus neid kohata võib.
  • Missugused liigid on meditsiinilise tähtsusega ehk mis liigid on võimelised inimest hammustama ning kandma edasi tervisele ohtlikke nakkusetekitajaid.
  • Milliseid haigusetekitajaid Eesti puukidel leidub ja milline on nende levimus.
  • Millistes Eesti piirkondades on puuke rohkem või vähem. Mis seda mõjutab.
  • Millistes Eesti piirkondades on puugihaigusi rohkem või vähem.
  • Millal on Eestis elutsevad puugid aktiivsed.
  • Kuidas muutub puukide elutsemispiirkond nii ajas kui ka kliima muutustega.

Kuidas puuke uuritakse?

  1. Koht. Esialgu tuleb valida meetod ja koht, kust puuke saada. Kui puuke on tarvis koguda taimestikult, siis valitakse sobivaima taimestiku ja hea juurdepääsuga koht. Sõltuvalt eesmärgist kogutakse puuke ka loomadelt, rändlindudelt ja inimestelt.
  2. Kogumine. Taimestikult puukide kogumiseks kasutatakse puugilippe ehk puuvarrele kinnitatud heledavärvilise kanga tükke. Loomadelt kogutakse puuke tangide või pintsettidega.
  3. Vaatlemine. Kogutud puuke vaadeldakse ühekaupa mikroskoobis, et  väliste tunnuste järgi määrata tema liigikuuluvus.
  4. Uuringumaterjali saamine. Puuk purustatakse peeneks pulbriks lahuse ehk suspensiooni valmistamiseks. Sellest saadakse erinevate keemiliste ainete ja reaktsioonide abil puugi nukleiinhapete lahused (DNA ja RNA), mida hiljem kasutatakse haigusetekitajate olemasolu määramiseks ja molekulaarseks iseloomustamiseks.
  5. Haigusetekitajate olemasolu määramine. See toimub molekulaar-bioloogiliste meetoditega. Esimesel etapil saab teada, kas puugis oli uuritav haigusetekitaja (haigusetekitaja DNA või RNA jupid).
  6. Bakteri, viiruse või muu haigusetekitaja liigi või alatüübi määramine.  Täpsema tulemuse saamiseks tuleb määrata, millise haigusetekitajaga on tegemist. Kas seda peetakse haigust põhjustavaks või mitte, kas on tegu mõne senini tuvastamata bakteri või viiruse tüvega, jms. Võrdleme bakteri või viiruse saadud DNA jupikese nukleotiidjärjestust teiste kirjetega spetsiaalsetes andmebaasides.
  7. Bakteri või viiruse võimaliku ajaloolise teekonna ning algallika tuvastamine. Andmebaaside abil otsime ja võrdleme, kus sarnase DNA jupikesega viirus või bakter maailmas veel levib, kust seda leitakse ning millised on selle võimalikud tulekuteed Eestisse – kas rändlindudega, näriliste või muude loomadega teistest riikidest. Samuti, kas Eesti puukides tuvastatud haigusetekitajatel on võrreldes teistes piirkondades leitavatega mingid molekulaarbioloogilised iseärasused või erinevused, mis võivad mõjuda bakteri või viiruse haiguse põhjustamise võimelisust.

Mida on TAI puugiuuringutest teada saanud?

Puukide uurimise alguseks loetakse 1975. aastat, mil ilmus artikkel „Lülijalgsete vahendusel siirutavad viirused Eestis”. Seniste uuringute tulemusena oleme teada saanud, kus puugid elutsevad, missugused haigusetekitajad neil on ning millise levimusega on need bakterid ja viirused maakonniti.

2020. aastal toimunud üle-eestilise uuringu alguseks teadsime, et …

  • Eestis algab puugihooaeg keskmiselt aprilli alguses ja kestab oktoobri lõpuni – järelikult peab nendel kuudel pöörama ennetusmeetmetele erilist tähelepanu.
  • Eestis elutseb kaks puugiliiki ja seetõttu on oht, et ka puugihaigusi on natuke rohkem kui näiteks Saksamaal, kus laanepuuki pole. Laanepuuki peetakse karmimate puukentsefaliidiviiruse alatüüpide ülekandjaks – järelikult võivad need viirused levida ka Eestis. Olemegi leidnud, et meil leidub ka Siberi puukentsefaliidiviirust, millest tingitud nakkuse tagajärjel on suremus natuke suurem kui Euroopa omal.
  • Eesti puukidel ei ole samu Borreliaid nagu USA-s, seetõttu on ka puukeborrelioosi kliiniline pilt meie haigestunutel erinev.
  • Eesti puukides leidub peale teada-tuntud puukentsefaliidiviiruse veel terve rida muid nakkusetekitajaid – järelikult on parim kaitse nende haiguste eest puugihammustuse vältimine, sest puukentsefaliidi vaktsiin teiste haiguste vastu ei kaitse.
  • Puugirikastes kohtades võib haigusetekitajate levimus olla üsna suur, aga võib ka mitte.
  • Puugid on üsna hästi kohanenud linnatingimustega ning linnaparkides või mujal rohealadel võib haigusetekitajate levimus olla isegi suurem kui puukide looduslikes elutingimustes.
  • Eestis on puugirohkuse poolest esirinnas Saaremaa. See selgitab, miks on Saaremaal nii palju puukentsefaliiti ja -borrelioosi nakatunuid. Haigestumise vältimiseks tuleb kindlasti enne seal loodusesse minekut rakendada ennetusmeetmeid.

Mis kasu on puugikaardist?

Puugikaardilt näeme, kus looduses liikudes peab puukide suhtes eriti ettevaatlik olema. Tänu laialdasemale puugikogumisele saame kaardistada, millised kohad Eestis on kõige puugirikkamad ja kas see tingimata tähendab, et puugid seal on „mürgised”.

Puugiuuringutega kogutud teadmised, sealhulgas inimeste saadetud puugid või ka vaid puugikaardile märgitud puugileiu kohad, on puugihaiguste ennetustöös ja meditsiinis väga olulised. Mida rohkem me puukide kohta teada saame, seda paremini oskame end nende levitavate haiguste eest kaitsta.  

Eesti inimeste panus puugiuuringutesse on tähtis mitte ainult Eestile, vaid kogu Euroopale, sest Eesti puugiliikide leviku ja arvukuse andmeid kajastab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), kelle peamine ülesanne on tugevdada Euroopas kaitsevõimet ja ennetusmeetmeid nakkushaiguste vastu ning reageerida muutustele õigel ajal.

„Pane puuk posti“ 20.05.- 31.08.2020 kokkuvõte

  • Puugipanka saadeti: 6199 puuki
  • Puugikaardile märgiti: 15 152 puugi leiukohta, kokku 21 373 puugiga.
  • Puugileide registreeriti 59 linnast, 179 alevist ja alevikust ning 2142 külast.
  • Inimestelt leiti 7141 puuki, lemmikloomadelt kokku 13 380 puuki, mujalt 833 puuki.
    Põnevamad kohad kust puuke leiti olid näiteks autoistmed, vannitoa kraanikauss, istmepadjad ja -tekid, kastekann, arusisalik ning hukkunud metsloomad.

Puukide saatmine maakondade kaupa

MAAKONNADPuugikaardil registreeritud puugileide*:  Kokku puugipanga andmebaasis registreeritud puuke**:Puugipanka saabunud***:  
KOKKU15152213736199
Harju maakond425459771951
Hiiu maakond722802325
Ida-Viru maakond663912149
Järva maakond335606163
Jõgeva maakond515813201
Lääne maakond6081051295
Lääne-Viru maakond12391812408
Pärnu maakond11241524391
Põlva maakond422644150
Rapla maakond683945286
Saare maakond15031908704
Tartu maakond14091949486
Valga maakond428615216
Viljandi maakond632918222
Võru maakond615897252
*Puugikaardile märgitud arv. Üks leid, üks registreerimine, üks kood.
**Ühe puugileiu registreerimise koodi alla võis olla märgitud rohkem kui 1 puuk. Näiteks leiti lemmikloomalt korraga 5 puuki jne.
***Puugipanka saabunud puukide arv, mis saabusid postiga või inimesed tõid ise „puugi postkasti“

Rekordarvud küladest ja linnadest (v.a. Tallinn) iga maakonna kohta registreerimisi ja leitud/registreeritud puuke:

  Puugikaardil registreeritud puugileide:  Kokku puugipanga andmebaasis registreeritud puuke:
Harju maakond (v.a Tallinn)Põllküla190193
Hiiu maakondAadma küla5658
Ida-Viru maakondSonda alevik5658
Järva maakondPaide linn3540
Jõgeva maakondJõgeva alevik5574
Lääne maakondHaapsalu linn81160
Lääne-Viru maakondRakvere linn149196
Pärnu maakondPärnu linn99123
Põlva maakondKooli küla2729
Rapla maakondRapla linn5067
Saare maakondJursi küla77158
Tartu maakondTartu linn216254
Valga maakondUralaane küla77124
Viljandi maakondViljandi linn72130
Võru maakondRuhingu61107

Tallinna linnaosades registreerimisi ja leitud/registreeritud puuke:

 Puugikaardil registreeritud puugileide:  Kokku puugipanga andmebaasis registreeritud puuke:
Nõmme352381
Pirita208207
Haabersti1306199
Lasnamäe7392
Kesklinn7077
Mustamäe5159
Põhja-Tallinn4678
Kristiine3842
Täpsustamata/teadmata102142

Puugiskaala

  • 225 mln aastat tagasi puugid roomajatel
  • 1500 eKr – puugi kujund Egiptuse papüürusel
  • 800 eKr – vihjed puukidele Homerose teostes
  • 1890-ndad – puugihammustuse ja -haiguse seose tuvastamine
  • 1930-ndad – puukentsefaliidiviiruse kirjeldamine
  • 1980-ndad – puukborrelioosi ehk Lyme’i tõve tekitaja tuvastamine
  • 1990–2000 – inimese anaplasmoosi esmajuhtumite kirjeldamine; Helvetika tähnilise palaviku haigusjuhtumite esmakordne tuvastamine
  • 2000–2010 – punase liha allergia ja puugi hammustuse seos: alfa-gal allergia; taastuva palaviku põhjustaja Borrelia miyamotoi haigusjuhtumite esmakordne kirjeldamine Venemaal, USA-s ja Põhja-Euroopas
  • 2010–2020 – Ca.N. mikurensis esmakordne tuvastamine puukides ning esimesed haigusjuhtumite kirjeldused Euroopas

TAI puugiuuringute tähtsamad leiud

  • 1975 – artikkel lülijalgsete kaudu siirutavatest viirustest Eestis
  • 2001 – Eesti puukides leiti kõik kolm teada-tuntud puukentsefaliidiviiruse alatüüpi: Euroopa-, Siberi- ja Kaug-Ida
  • 2011- Babesia algloomad (Ba. microti, Ba. venatorum) Eesti puukides – babesioosi põhjustajad
  • 2012- erinevaid puukborrelioosi tekitajaid (Borrelia afzelii, B. garinii, B. burgdorferi s.s, B. bavariensis, B. valaisiana) tuvastati  Eesti puukides 10–40%, inimese anaplasmoosi tekitajat tuvastati kuni 2%
  • 2013 – taastuva palaviku ja neuroloogiliste tüsistuste põhjustaja Borrelia miyamotoi Eesti puukides
  • 2015 – rikketsioosi (R. monacensis, R. tarasevichae), Helvetika tähnilise palaviku põhjustajad (R. helvetica) Eesti puukides
  • 2016 – erlihhioosi (E. muris) ja neoerlihhioosi (Ca. N. mikurensis) põhjustajad Eesti puukides; võsa- ja laanepuugi hübriidliikide tuvastamine Eestis
  • 2018 – Tallinna linnapuukide prooviuuring: koguti umbes 1000 puuki, neist 35% olid nakatunud

TAI puugirekordid

  • Superhiired Saaremaal:  kaelushiirel 75 puuki, harilikul leethiirel 65 puuki
  • 2006. aasta septemberis leiti Läänemaal Puhtul tunniga 423 puuki. Lääne-Virumaal Piisupis leiti kolme aastaga 42 puuki

TAI puugirekordid

  • Superhiired Saaremaal: kaelushiirel 75 puuki, harilikul leethiirel 65 puuki
  • 2006. aasta septemberis leiti Läänemaal Puhtul tunniga 423 puuki. Lääne-Virumaal Piisupis leiti kolme aastaga 42 puuki
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot. Sain aru