rus | est

Teadustöö TAI-s

Kliima- ja keskkonnamuutused on viimastel aastakümnetel toonud kaasa puukide arvukuse märkimisväärse suurenemise. Järjest rohkem registreeritakse puukidega levivaid nakkushaigusi nii inimestel kui ka kodu- ja põllumajandusloomadel.

Miks puuke uuritakse?

Puuke uuritakse selleks, et rohkem teada saada nende bioloogia, eluviisi, elutsemispaikade ja käitumise kohta ning nende mõju inimese ja loomade tervisele. Need andmed on kasulikud mitte ainult teadlastele, vaid ka tavainimestele, kes hoolivad oma heaolust, tahavad looduses muretult liikuda ning teada, kuidas puukidega ülekantavatesse nakkustesse haigestumist ennetada. Puukide uurimise alguseks loetakse 1975. aastat, mil ilmus artikkel „Lülijalgsete vahendusel siirutavad viirused Eestis”.

Eestis tegeleb puukide uurimisega TAI viroloogia ja immunoloogia osakond.

Mida me uurime?

  • Milliseid puugiliike Eestis leidub.
  • Kus puugid elutsevad ja kus neid kohata võib.
  • Missugused liigid on meditsiinilise tähtsusega ehk mis liigid on võimelised inimest hammustama ning kandma edasi tervisele ohtlikke nakkusetekitajaid.
  • Milliseid haigusetekitajaid Eesti puukidel leidub ja milline on nende levimus.
  • Millistes Eesti piirkondades on puuke rohkem või vähem. Mis seda mõjutab.
  • Millistes Eesti piirkondades on puugihaigusi rohkem või vähem.
  • Millal on Eestis elutsevad puugid aktiivsed.
  • Kuidas muutub puukide elutsemispiirkond nii ajas kui ka kliima muutustega.

Kuidas puuke uuritakse?

  1. Koht. Esialgu tuleb valida meetod ja koht, kust puuke saada. Kui puuke on tarvis koguda taimestikult, siis valitakse sobivaima taimestiku ja hea juurdepääsuga koht. Sõltuvalt eesmärgist kogutakse puuke ka loomadelt, rändlindudelt ja inimestelt.
  2. Kogumine. Taimestikult puukide kogumiseks kasutatakse puugilippe ehk puuvarrele kinnitatud heledavärvilise kanga tükke. Loomadelt kogutakse puuke tangide või pintsettidega.
  3. Vaatlemine. Kogutud puuke vaadeldakse ühekaupa mikroskoobis, et  väliste tunnuste järgi määrata tema liigikuuluvus.
  4. Uuringumaterjali saamine. Puuk purustatakse peeneks pulbriks lahuse ehk suspensiooni valmistamiseks. Sellest saadakse erinevate keemiliste ainete ja reaktsioonide abil puugi nukleiinhapete lahused (DNA ja RNA), mida hiljem kasutatakse haigusetekitajate olemasolu määramiseks ja molekulaarseks iseloomustamiseks.
  5. Haigusetekitajate olemasolu määramine. See toimub molekulaar-bioloogiliste meetoditega. Esimesel etapil saab teada, kas puugis oli uuritav haigusetekitaja (haigusetekitaja DNA või RNA jupid).
  6. Bakteri, viiruse või muu haigusetekitaja liigi või alatüübi määramine.  Täpsema tulemuse saamiseks tuleb määrata, millise haigusetekitajaga on tegemist. Kas seda peetakse haigust põhjustavaks või mitte, kas on tegu mõne senini tuvastamata bakteri või viiruse tüvega, jms. Võrdleme bakteri või viiruse saadud DNA jupikese nukleotiidjärjestust teiste kirjetega spetsiaalsetes andmebaasides.
  7. Bakteri või viiruse võimaliku ajaloolise teekonna ning algallika tuvastamine. Andmebaaside abil otsime ja võrdleme, kus sarnase DNA jupikesega viirus või bakter maailmas veel levib, kust seda leitakse ning millised on selle võimalikud tulekuteed Eestisse – kas rändlindudega, näriliste või muude loomadega teistest riikidest. Samuti, kas Eesti puukides tuvastatud haigusetekitajatel on võrreldes teistes piirkondades leitavatega mingid molekulaarbioloogilised iseärasused või erinevused, mis võivad mõjuda bakteri või viiruse haiguse põhjustamise võimelisust.

2020. aasta puugiuuring

  • 20.mai – 31.august 2020 toimus TAI elanikkonnale suunatud puukide kogumise kampaania „Pane puuk posti“.
  • 2020. aasta puugiuuringu andmebaas põhineb ajavahemikul 20.05.20 – 31.12.20 puugipanka saadetud puukide ning puugikaardil registreeritud puugileidude andmetel.
  • 2020. aasta puukidega levitavate haigustekitajate uuringuvalimites osalesid vaid kampaania perioodil saadetud puugid.

2020. aastal registreeritud puugileiud

Puugikaardile registreeritud puugileide*:  Kokku puugipanga andmebaasis registreeritud puuke**:Puugipanka saabunud puuke***: 
Kokku kampaania ajal 20.05 – 31.0814 52320 2716 199
Kokku 2020.aastal16 04523 1796 439

*Puugikaardile märgitud arv. Üks leid, üks registreerimine, üks kood.
**Ühe puugileiu registreerimise koodi alla võis olla märgitud rohkem kui 1 puuk. Näiteks leiti lemmikloomalt korraga 5 puuki jne.
***Puugipanka saabunud puukide arv, mis saabusid postiga või inimesed tõid ise „puugi postkasti“
.

  • Puugileide registreeriti 46 linnast, 188 alevist ja alevikust ning 2149 külast.
  • Inimestelt leiti 7537 puuki, lemmikloomadelt kokku 14 935 puuki, mujalt 835 puuki.
  • Põnevamad kohad kust puuke leiti olid näiteks autoistmed, vannitoa kraanikauss, istmepadjad ja -tekid, kastekann, arusisalik ning hukkunud metsloomad.

Puukide registreerimine ja saatmine maakondade kaupa

Puugipanga andmebaasis registreeritud puuke**:Puugipanka saabunud***:  Maakonna rekord küla /linn, kust puuke saadeti:Maakonna rekord puugipanga andmebaasis registreeritud puuke:
Harju maakond61292086Põllküla193
Hiiu maakond833329Aadma küla58
Ida-Viru maakond942155Sonda alevik58
Järva maakond717174Paide linn40
Jõgeva maakond846215Jõgeva alevik74
Lääne maakond1087300Haapsalu linn160
Lääne-Viru maakond2871448Rakvere linn196
Pärnu maakond1637402Pärnu linn123
Põlva maakond662172Kooli küla29
Rapla maakond1030293Rapla linn67
Saare maakond2059796Jursi küla158
Tartu maakond2005495Tartu linn254
Valga maakond635217Uralaane küla124
Viljandi maakond973275Viljandi linn130
Võru maakond919253Ruhingu107

Puukidel leiduvate haigustekitajate uuringu tulemused 2020.aastal

  • Puukidel leiduvate haigustekitajate uuringuvalimisse sattus 3563 puuki ehk umbes 55% puugipanka saadetud puukidest.
  • Haigustekitajate uuringule sattumiseks koostatakse juhuvalimid lähtudes neljast kriteeriumist: asukoht, puugi seisund, puugi arengustaadium ja sugu.
  • Analüüsipiir iga maakonna kohta on vähemalt 300 puuki, et oleks enam-vähem võrdsed kogused, mida võrrelda.

Haigustekitajate uuringuvalimite jaotus

Puugipanka saabunud puukide arvValimisse sattunud puukide arvValimisse sattunud puukide % saabunud puukidestValimi jaotus % kogu uuringuvalimist
Harju maakond208642720%11,97%
Hiiu maakond32925176%7,04%
Ida-Viru maakond15514795%4,12%
Järva maakond17416997%4,74%
Jõgeva maakond21517581%4,91%
Lääne maakond30026388%7,38%
Lääne-Viru maakond44830167%8,44%
Pärnu maakond40227268%7,63%
Põlva maakond17216093%4,49%
Rapla maakond29322175%6,20%
Saare maakond79633842%9,48%
Tartu maakond49527856%7,80%
Valga maakond21712759%3,56%
Viljandi maakond27523084%6,45%
Võru maakond25320481%5,72%

Puuke uuriti kuue erineva haigustekitaja suhtes

HaigustekitajaTuvastatud uuritud puukidelt, %
puukrikketsioosi tekitajad,  Rickettsia sp.35,1%
puukborrelioosi tekitajad, Borrelia burgdorferi s.l.27,7%
neoerlihhioosi tekitaja, Neoehrlichia mikurensis19,4%
puukentsefaliidiviirus0,1%
anaplasmoosi tekitaja, Anaplasma phagocytophilum5,6%
Borrelia miyamotoi taastuvate palavikute põhjustaja1,6%

  • 62,3% uuritud puukidest olid nakatunud ehk neilt tuvastati vähemalt üks haigustekitaja.
  • Rohkem kui ühe haigustekitajaga oli 22% uuritud puukidest.
  • Inimestelt ja loomadelt leitud puukidel tuvastati haigustekitajaid suhteliselt võrdselt.
  • Kõige rohkem nakatunud puuke leiti Tartumaalt (77%), Harjumaalt (71%) ja Viljandimaalt (70%).
  • Kõige vähem haigustekitajaid leiti Ida-Virumaa puukidelt (39%) ning sealt leiti ka kõige vähem mitme haigustekitajaga puuke (7%).

Nakatunud puukide osakaal maakondades

Nakatunud puuke, %Rohkem kui ühe haigustekitajaga puuke, %
Harju maakond71,2%32%
Hiiu maakond57,8%23%
Ida-Viru maakond39,5%7%
Jõgeva maakond42,3%11%
Järva maakond60,4%12%
Lääne maakond65,0%27%
Lääne-Viru maakond62,8%22%
Põlva maakond61,3%16%
Pärnu maakond64,0%22%
Rapla maakond60,2%17%
Saare maakond55,6%17%
Tartu maakond77,3%34%
Valga maakond69,3%23%
Viljandi maakond70,4%34%
Võru maakond58,3%17%
KOKKU62,3%22%

Haigustekitajate levimus puukidel maakondade kaupa

  • Eesti kõrgeim rikketsioosi tekitajate levimus – 52,8% Valgamaa
  • Eesti kõrgeim borreloosi põhjustajate levimus – 40,7% Läänemaa
  • Eesti kõrgeim neoerlihhioosi tekitajate levimus – 27,8% Viljandimaa
  • Eesti kõrgeim anaplasmoosi tekitajate levimus – 18,3% Hiiumaa
  • Eesti kõrgeim Borrelia miyamotoi taastuvate palavikute põhjustaja levimus – 8,0% Läänemaa
  • Puukentsefaliidiviirust tuvastati vaid kahel korral – üks Hiiumaalt ning teine Võrumaalt.
borrelioosi tekitajadrikket- sioosi tekitajadentsefaliidi-viirusneo- erlihhioosi tekitajaana- plasmoosi tekitajataastuvate palavike põhjustaja
Harju maakond33,8%45,1%0,0%25,7%4,9%3,2%
Hiiu maakond19,9%23,5%0,4%24,2%18,3%1,6%
Ida-Viru maakond12,2%24,5%0,0%10,9%0,0%0,0%
Järva maakond24,9%29,6%0,0%14,8%4,1%0,0%
Jõgeva maakond18,9%18,9%0,0%14,3%2,9%0,0%
Lääne maakond40,7%24,7%0,0%21,7%1,9%8,0%
Lääne-Viru maakond28,5%36,8%0,0%15,9%7,3%0,0%
Pärnu maakond28,7%39,0%0,0%14,7%5,9%1,5%
Põlva maakond25,0%45,6%0,0%6,9%1,3%0,0%
Rapla maakond25,8%33,5%0,0%14,9%4,1%0,5%
Saare maakond23,7%19,8%0,0%25,1%8,0%1,5%
Tartu maakond37,4%51,1%0,0%21,9%5,4%2,2%
Valga maakond18,9%52,8%0,0%15,7%8,7%0,8%
Viljandi maakond30,9%45,2%0,0%27,8%6,5%0,4%
Võru maakond25,5%33,3%0,5%16,7%0,0%0,0%
KOKKU27,7 %35,1% 0,1%19,4%5,6%1,6%

Inimese naha sisse kinnitunud puukidel tuvastatud haigustekitajad

 Uuritud puukide arv kokkuNakatunud puuke, %
Harju maakond9866%
Hiiu maakond8255%
Ida-Viru maakond2839%
Järva maakond1669%
Jõgeva maakond3244%
Lääne maakond4665%
Lääne-Viru maakond4749%
Pärnu maakond6265%
Põlva maakond2966%
Rapla maakond4058%
Saare maakond15158%
Tartu maakond3876%
Valga maakond2259%
Viljandi maakond4475%
Võru maakond3669%
KOKKU77161%

Inimese naha sisse kinnitunud puukidel tuvastatud haigustekitajad kõikidest haigustekitajaga puukidest, %

 ühe nakkusegarohkem kui  ühe nakkusegaborrelioosi tekitajadrikket- sioosi tekitajadentsefaliidi-viirusneo- erlihhioosi tekitajaana- plasmoosi tekitajataastuvate palavike põhjustaja
Harju maakond57%43%52%49% 38%8%5%
Hiiu maakond69%31%33%36% 51%24%2%
Ida-Viru maakond91%9%36%55% 27%  
Järva maakond82%18%27%64% 27%  
Jõgeva maakond64%36%43%64% 29%  
Lääne maakond70%30%57%53% 27% 3%
Lääne-Viru maakond61%39%48%57% 35%13% 
Pärnu maakond70%30%45%45% 35%8%5%
Põlva maakond68%32%53%68% 5%5% 
Rapla maakond74%26%52%57% 17%  
Saare maakond68%32%41%36% 51%11%3%
Tartu maakond59%41%59%52% 31% 7%
Valga maakond77%23%23%69% 23%15% 
Viljandi maakond64%36%55%45% 33%6% 
Võru maakond68%32%48%68%4%16%  
KOKKU67%33%46%49%0,20%35%8%3%

Puugiskaala

  • 225 mln aastat tagasi puugid roomajatel
  • 1500 eKr – puugi kujund Egiptuse papüürusel
  • 800 eKr – vihjed puukidele Homerose teostes
  • 1890-ndad – puugihammustuse ja -haiguse seose tuvastamine
  • 1930-ndad – puukentsefaliidiviiruse kirjeldamine
  • 1980-ndad – puukborrelioosi ehk Lyme’i tõve tekitaja tuvastamine
  • 1990–2000 – inimese anaplasmoosi esmajuhtumite kirjeldamine; Helvetika tähnilise palaviku haigusjuhtumite esmakordne tuvastamine
  • 2000–2010 – punase liha allergia ja puugi hammustuse seos: alfa-gal allergia; taastuva palaviku põhjustaja Borrelia miyamotoi haigusjuhtumite esmakordne kirjeldamine Venemaal, USA-s ja Põhja-Euroopas
  • 2010–2020 – Ca.N. mikurensis esmakordne tuvastamine puukides ning esimesed haigusjuhtumite kirjeldused Euroopas

TAI puugiuuringute tähtsamad leiud

  • 1975 – artikkel lülijalgsete kaudu siirutavatest viirustest Eestis
  • 2001 – Eesti puukides leiti kõik kolm teada-tuntud puukentsefaliidiviiruse alatüüpi: Euroopa-, Siberi- ja Kaug-Ida
  • 2011- Babesia algloomad (Ba. microti, Ba. venatorum) Eesti puukides – babesioosi põhjustajad
  • 2012- erinevaid puukborrelioosi tekitajaid (Borrelia afzelii, B. garinii, B. burgdorferi s.s, B. bavariensis, B. valaisiana) tuvastati  Eesti puukides 10–40%, inimese anaplasmoosi tekitajat tuvastati kuni 2%
  • 2013 – taastuva palaviku ja neuroloogiliste tüsistuste põhjustaja Borrelia miyamotoi Eesti puukides
  • 2015 – rikketsioosi (R. monacensis, R. tarasevichae), Helvetika tähnilise palaviku põhjustajad (R. helvetica) Eesti puukides
  • 2016 – erlihhioosi (E. muris) ja neoerlihhioosi (Ca. N. mikurensis) põhjustajad Eesti puukides; võsa- ja laanepuugi hübriidliikide tuvastamine Eestis
  • 2018 – Tallinna linnapuukide prooviuuring: koguti umbes 1000 puuki, neist 35% olid nakatunud

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot. Sain aru