Teadustöö TAI-s
Kliima- ja keskkonnamuutused on viimastel aastakümnetel toonud kaasa puukide arvukuse märkimisväärse suurenemise. Järjest rohkem registreeritakse puukidega levivaid nakkushaigusi nii inimestel kui ka kodu- ja põllumajandusloomadel.
Miks puuke uuritakse?
Puuke uuritakse selleks, et rohkem teada saada nende bioloogia, eluviisi, elutsemispaikade ja käitumise kohta ning nende mõju inimese ja loomade tervisele. Need andmed on kasulikud mitte ainult teadlastele, vaid ka tavainimestele, kes hoolivad oma heaolust, tahavad looduses muretult liikuda ning teada, kuidas puukidega ülekantavatesse nakkustesse haigestumist ennetada. Puukide uurimise alguseks loetakse 1975. aastat, mil ilmus artikkel „Lülijalgsete vahendusel siirutavad viirused Eestis”.
Eestis tegeleb puukide uurimisega TAI viroloogia ja immunoloogia osakond.
Mida me uurime?
- Milliseid puugiliike Eestis leidub.
- Kus puugid elutsevad ja kus neid kohata võib.
- Missugused liigid on meditsiinilise tähtsusega ehk mis liigid on võimelised inimest hammustama ning kandma edasi tervisele ohtlikke nakkusetekitajaid.
- Milliseid haigusetekitajaid Eesti puukidel leidub ja milline on nende levimus.
- Millistes Eesti piirkondades on puuke rohkem või vähem. Mis seda mõjutab.
- Millistes Eesti piirkondades on puugihaigusi rohkem või vähem.
- Millal on Eestis elutsevad puugid aktiivsed.
- Kuidas muutub puukide elutsemispiirkond nii ajas kui ka kliima muutustega.
Kuidas puuke uuritakse?
- Koht. Esialgu tuleb valida meetod ja koht, kust puuke saada. Kui puuke on tarvis koguda taimestikult, siis valitakse sobivaima taimestiku ja hea juurdepääsuga koht. Sõltuvalt eesmärgist kogutakse puuke ka loomadelt, rändlindudelt ja inimestelt.
- Kogumine. Taimestikult puukide kogumiseks kasutatakse puugilippe ehk puuvarrele kinnitatud heledavärvilise kanga tükke. Loomadelt kogutakse puuke tangide või pintsettidega.
- Vaatlemine. Kogutud puuke vaadeldakse ühekaupa mikroskoobis, et väliste tunnuste järgi määrata tema liigikuuluvus.
- Uuringumaterjali saamine. Puuk purustatakse peeneks pulbriks lahuse ehk suspensiooni valmistamiseks. Sellest saadakse erinevate keemiliste ainete ja reaktsioonide abil puugi nukleiinhapete lahused (DNA ja RNA), mida hiljem kasutatakse haigusetekitajate olemasolu määramiseks ja molekulaarseks iseloomustamiseks.
- Haigusetekitajate olemasolu määramine. See toimub molekulaar-bioloogiliste meetoditega. Esimesel etapil saab teada, kas puugis oli uuritav haigusetekitaja (haigusetekitaja DNA või RNA jupid).
- Bakteri, viiruse või muu haigusetekitaja liigi või alatüübi määramine. Täpsema tulemuse saamiseks tuleb määrata, millise haigusetekitajaga on tegemist. Kas seda peetakse haigust põhjustavaks või mitte, kas on tegu mõne senini tuvastamata bakteri või viiruse tüvega, jms. Võrdleme bakteri või viiruse saadud DNA jupikese nukleotiidjärjestust teiste kirjetega spetsiaalsetes andmebaasides.
- Bakteri või viiruse võimaliku ajaloolise teekonna ning algallika tuvastamine. Andmebaaside abil otsime ja võrdleme, kus sarnase DNA jupikesega viirus või bakter maailmas veel levib, kust seda leitakse ning millised on selle võimalikud tulekuteed Eestisse – kas rändlindudega, näriliste või muude loomadega teistest riikidest. Samuti, kas Eesti puukides tuvastatud haigusetekitajatel on võrreldes teistes piirkondades leitavatega mingid molekulaarbioloogilised iseärasused või erinevused, mis võivad mõjuda bakteri või viiruse haiguse põhjustamise võimelisust.
2020. aasta puugiuuring
- 20.mai – 31.august 2020 toimus TAI elanikkonnale suunatud puukide kogumise kampaania „Pane puuk posti“.
- 2020. aasta puugiuuringu andmebaas põhineb ajavahemikul 20.05.20 – 31.12.20 puugipanka saadetud puukide ning puugikaardil registreeritud puugileidude andmetel.
- 2020. aasta puukidega levitavate haigustekitajate uuringuvalimites osalesid vaid kampaania perioodil saadetud puugid.
2020. aastal registreeritud puugileiud
| Puugikaardile registreeritud puugileide*: | Kokku puugipanga andmebaasis registreeritud puuke**: | Puugipanka saabunud puuke***: | |
| Kokku kampaania ajal 20.05 – 31.08 | 14 523 | 20 271 | 6 199 |
| Kokku 2020.aastal | 16 045 | 23 179 | 6 439 |
*Puugikaardile märgitud arv. Üks leid, üks registreerimine, üks kood.
**Ühe puugileiu registreerimise koodi alla võis olla märgitud rohkem kui 1 puuk. Näiteks leiti lemmikloomalt korraga 5 puuki jne.
***Puugipanka saabunud puukide arv, mis saabusid postiga või inimesed tõid ise „puugi postkasti“.
- Puugileide registreeriti 46 linnast, 188 alevist ja alevikust ning 2149 külast.
- Inimestelt leiti 7537 puuki, lemmikloomadelt kokku 14 935 puuki, mujalt 835 puuki.
- Põnevamad kohad kust puuke leiti olid näiteks autoistmed, vannitoa kraanikauss, istmepadjad ja -tekid, kastekann, arusisalik ning hukkunud metsloomad.
Puukide registreerimine ja saatmine maakondade kaupa
| Puugipanga andmebaasis registreeritud puuke**: | Puugipanka saabunud***: | Maakonna rekord küla /linn, kust puuke saadeti: | Maakonna rekord puugipanga andmebaasis registreeritud puuke: | |
| Harju maakond | 6129 | 2086 | Põllküla | 193 |
| Hiiu maakond | 833 | 329 | Aadma küla | 58 |
| Ida-Viru maakond | 942 | 155 | Sonda alevik | 58 |
| Järva maakond | 717 | 174 | Paide linn | 40 |
| Jõgeva maakond | 846 | 215 | Jõgeva alevik | 74 |
| Lääne maakond | 1087 | 300 | Haapsalu linn | 160 |
| Lääne-Viru maakond | 2871 | 448 | Rakvere linn | 196 |
| Pärnu maakond | 1637 | 402 | Pärnu linn | 123 |
| Põlva maakond | 662 | 172 | Kooli küla | 29 |
| Rapla maakond | 1030 | 293 | Rapla linn | 67 |
| Saare maakond | 2059 | 796 | Jursi küla | 158 |
| Tartu maakond | 2005 | 495 | Tartu linn | 254 |
| Valga maakond | 635 | 217 | Uralaane küla | 124 |
| Viljandi maakond | 973 | 275 | Viljandi linn | 130 |
| Võru maakond | 919 | 253 | Ruhingu | 107 |
Puukidel leiduvate haigustekitajate uuringu tulemused 2020.aastal
- Puukidel leiduvate haigustekitajate uuringuvalimisse sattus 3563 puuki ehk umbes 55% puugipanka saadetud puukidest.
- Haigustekitajate uuringule sattumiseks koostatakse juhuvalimid lähtudes neljast kriteeriumist: asukoht, puugi seisund, puugi arengustaadium ja sugu.
- Analüüsipiir iga maakonna kohta on vähemalt 300 puuki, et oleks enam-vähem võrdsed kogused, mida võrrelda.
Haigustekitajate uuringuvalimite jaotus
| Puugipanka saabunud puukide arv | Valimisse sattunud puukide arv | Valimisse sattunud puukide % saabunud puukidest | Valimi jaotus % kogu uuringuvalimist | |
| Harju maakond | 2086 | 427 | 20% | 11,97% |
| Hiiu maakond | 329 | 251 | 76% | 7,04% |
| Ida-Viru maakond | 155 | 147 | 95% | 4,12% |
| Järva maakond | 174 | 169 | 97% | 4,74% |
| Jõgeva maakond | 215 | 175 | 81% | 4,91% |
| Lääne maakond | 300 | 263 | 88% | 7,38% |
| Lääne-Viru maakond | 448 | 301 | 67% | 8,44% |
| Pärnu maakond | 402 | 272 | 68% | 7,63% |
| Põlva maakond | 172 | 160 | 93% | 4,49% |
| Rapla maakond | 293 | 221 | 75% | 6,20% |
| Saare maakond | 796 | 338 | 42% | 9,48% |
| Tartu maakond | 495 | 278 | 56% | 7,80% |
| Valga maakond | 217 | 127 | 59% | 3,56% |
| Viljandi maakond | 275 | 230 | 84% | 6,45% |
| Võru maakond | 253 | 204 | 81% | 5,72% |
Puuke uuriti kuue erineva haigustekitaja suhtes
| Haigustekitaja | Tuvastatud uuritud puukidelt, % |
| puukrikketsioosi tekitajad, Rickettsia sp. | 35,1% |
| puukborrelioosi tekitajad, Borrelia burgdorferi s.l. | 27,7% |
| neoerlihhioosi tekitaja, Neoehrlichia mikurensis | 19,4% |
| puukentsefaliidiviirus | 0,1% |
| anaplasmoosi tekitaja, Anaplasma phagocytophilum | 5,6% |
| Borrelia miyamotoi taastuvate palavikute põhjustaja | 1,6% |
- 62,3% uuritud puukidest olid nakatunud ehk neilt tuvastati vähemalt üks haigustekitaja.
- Rohkem kui ühe haigustekitajaga oli 22% uuritud puukidest.
- Inimestelt ja loomadelt leitud puukidel tuvastati haigustekitajaid suhteliselt võrdselt.
- Kõige rohkem nakatunud puuke leiti Tartumaalt (77%), Harjumaalt (71%) ja Viljandimaalt (70%).
- Kõige vähem haigustekitajaid leiti Ida-Virumaa puukidelt (39%) ning sealt leiti ka kõige vähem mitme haigustekitajaga puuke (7%).
Nakatunud puukide osakaal maakondades
| Nakatunud puuke, % | Rohkem kui ühe haigustekitajaga puuke, % | |
| Harju maakond | 71,2% | 32% |
| Hiiu maakond | 57,8% | 23% |
| Ida-Viru maakond | 39,5% | 7% |
| Jõgeva maakond | 42,3% | 11% |
| Järva maakond | 60,4% | 12% |
| Lääne maakond | 65,0% | 27% |
| Lääne-Viru maakond | 62,8% | 22% |
| Põlva maakond | 61,3% | 16% |
| Pärnu maakond | 64,0% | 22% |
| Rapla maakond | 60,2% | 17% |
| Saare maakond | 55,6% | 17% |
| Tartu maakond | 77,3% | 34% |
| Valga maakond | 69,3% | 23% |
| Viljandi maakond | 70,4% | 34% |
| Võru maakond | 58,3% | 17% |
| KOKKU | 62,3% | 22% |
Haigustekitajate levimus puukidel maakondade kaupa
- Eesti kõrgeim rikketsioosi tekitajate levimus – 52,8% Valgamaa
- Eesti kõrgeim borreloosi põhjustajate levimus – 40,7% Läänemaa
- Eesti kõrgeim neoerlihhioosi tekitajate levimus – 27,8% Viljandimaa
- Eesti kõrgeim anaplasmoosi tekitajate levimus – 18,3% Hiiumaa
- Eesti kõrgeim Borrelia miyamotoi taastuvate palavikute põhjustaja levimus – 8,0% Läänemaa
- Puukentsefaliidiviirust tuvastati vaid kahel korral – üks Hiiumaalt ning teine Võrumaalt.
| borrelioosi tekitajad | rikket- sioosi tekitajad | entsefaliidi-viirus | neo- erlihhioosi tekitaja | ana- plasmoosi tekitaja | taastuvate palavike põhjustaja | |
| Harju maakond | 33,8% | 45,1% | 0,0% | 25,7% | 4,9% | 3,2% |
| Hiiu maakond | 19,9% | 23,5% | 0,4% | 24,2% | 18,3% | 1,6% |
| Ida-Viru maakond | 12,2% | 24,5% | 0,0% | 10,9% | 0,0% | 0,0% |
| Järva maakond | 24,9% | 29,6% | 0,0% | 14,8% | 4,1% | 0,0% |
| Jõgeva maakond | 18,9% | 18,9% | 0,0% | 14,3% | 2,9% | 0,0% |
| Lääne maakond | 40,7% | 24,7% | 0,0% | 21,7% | 1,9% | 8,0% |
| Lääne-Viru maakond | 28,5% | 36,8% | 0,0% | 15,9% | 7,3% | 0,0% |
| Pärnu maakond | 28,7% | 39,0% | 0,0% | 14,7% | 5,9% | 1,5% |
| Põlva maakond | 25,0% | 45,6% | 0,0% | 6,9% | 1,3% | 0,0% |
| Rapla maakond | 25,8% | 33,5% | 0,0% | 14,9% | 4,1% | 0,5% |
| Saare maakond | 23,7% | 19,8% | 0,0% | 25,1% | 8,0% | 1,5% |
| Tartu maakond | 37,4% | 51,1% | 0,0% | 21,9% | 5,4% | 2,2% |
| Valga maakond | 18,9% | 52,8% | 0,0% | 15,7% | 8,7% | 0,8% |
| Viljandi maakond | 30,9% | 45,2% | 0,0% | 27,8% | 6,5% | 0,4% |
| Võru maakond | 25,5% | 33,3% | 0,5% | 16,7% | 0,0% | 0,0% |
| KOKKU | 27,7 % | 35,1% | 0,1% | 19,4% | 5,6% | 1,6% |
Inimese naha sisse kinnitunud puukidel tuvastatud haigustekitajad
| Uuritud puukide arv kokku | Nakatunud puuke, % | |
| Harju maakond | 98 | 66% |
| Hiiu maakond | 82 | 55% |
| Ida-Viru maakond | 28 | 39% |
| Järva maakond | 16 | 69% |
| Jõgeva maakond | 32 | 44% |
| Lääne maakond | 46 | 65% |
| Lääne-Viru maakond | 47 | 49% |
| Pärnu maakond | 62 | 65% |
| Põlva maakond | 29 | 66% |
| Rapla maakond | 40 | 58% |
| Saare maakond | 151 | 58% |
| Tartu maakond | 38 | 76% |
| Valga maakond | 22 | 59% |
| Viljandi maakond | 44 | 75% |
| Võru maakond | 36 | 69% |
| KOKKU | 771 | 61% |
Inimese naha sisse kinnitunud puukidel tuvastatud haigustekitajad kõikidest haigustekitajaga puukidest, %
| ühe nakkusega | rohkem kui ühe nakkusega | borrelioosi tekitajad | rikket- sioosi tekitajad | entsefaliidi-viirus | neo- erlihhioosi tekitaja | ana- plasmoosi tekitaja | taastuvate palavike põhjustaja | |
| Harju maakond | 57% | 43% | 52% | 49% | 38% | 8% | 5% | |
| Hiiu maakond | 69% | 31% | 33% | 36% | 51% | 24% | 2% | |
| Ida-Viru maakond | 91% | 9% | 36% | 55% | 27% | |||
| Järva maakond | 82% | 18% | 27% | 64% | 27% | |||
| Jõgeva maakond | 64% | 36% | 43% | 64% | 29% | |||
| Lääne maakond | 70% | 30% | 57% | 53% | 27% | 3% | ||
| Lääne-Viru maakond | 61% | 39% | 48% | 57% | 35% | 13% | ||
| Pärnu maakond | 70% | 30% | 45% | 45% | 35% | 8% | 5% | |
| Põlva maakond | 68% | 32% | 53% | 68% | 5% | 5% | ||
| Rapla maakond | 74% | 26% | 52% | 57% | 17% | |||
| Saare maakond | 68% | 32% | 41% | 36% | 51% | 11% | 3% | |
| Tartu maakond | 59% | 41% | 59% | 52% | 31% | 7% | ||
| Valga maakond | 77% | 23% | 23% | 69% | 23% | 15% | ||
| Viljandi maakond | 64% | 36% | 55% | 45% | 33% | 6% | ||
| Võru maakond | 68% | 32% | 48% | 68% | 4% | 16% | ||
| KOKKU | 67% | 33% | 46% | 49% | 0,20% | 35% | 8% | 3% |
Puugiskaala
- 225 mln aastat tagasi puugid roomajatel
- 1500 eKr – puugi kujund Egiptuse papüürusel
- 800 eKr – vihjed puukidele Homerose teostes
- 1890-ndad – puugihammustuse ja -haiguse seose tuvastamine
- 1930-ndad – puukentsefaliidiviiruse kirjeldamine
- 1980-ndad – puukborrelioosi ehk Lyme’i tõve tekitaja tuvastamine
- 1990–2000 – inimese anaplasmoosi esmajuhtumite kirjeldamine; Helvetika tähnilise palaviku haigusjuhtumite esmakordne tuvastamine
- 2000–2010 – punase liha allergia ja puugi hammustuse seos: alfa-gal allergia; taastuva palaviku põhjustaja Borrelia miyamotoi haigusjuhtumite esmakordne kirjeldamine Venemaal, USA-s ja Põhja-Euroopas
- 2010–2020 – Ca.N. mikurensis esmakordne tuvastamine puukides ning esimesed haigusjuhtumite kirjeldused Euroopas
TAI puugiuuringute tähtsamad leiud
- 1975 – artikkel lülijalgsete kaudu siirutavatest viirustest Eestis
- 2001 – Eesti puukides leiti kõik kolm teada-tuntud puukentsefaliidiviiruse alatüüpi: Euroopa-, Siberi- ja Kaug-Ida
- 2011- Babesia algloomad (Ba. microti, Ba. venatorum) Eesti puukides – babesioosi põhjustajad
- 2012- erinevaid puukborrelioosi tekitajaid (Borrelia afzelii, B. garinii, B. burgdorferi s.s, B. bavariensis, B. valaisiana) tuvastati Eesti puukides 10–40%, inimese anaplasmoosi tekitajat tuvastati kuni 2%
- 2013 – taastuva palaviku ja neuroloogiliste tüsistuste põhjustaja Borrelia miyamotoi Eesti puukides
- 2015 – rikketsioosi (R. monacensis, R. tarasevichae), Helvetika tähnilise palaviku põhjustajad (R. helvetica) Eesti puukides
- 2016 – erlihhioosi (E. muris) ja neoerlihhioosi (Ca. N. mikurensis) põhjustajad Eesti puukides; võsa- ja laanepuugi hübriidliikide tuvastamine Eestis
- 2018 – Tallinna linnapuukide prooviuuring: koguti umbes 1000 puuki, neist 35% olid nakatunud