rus | est
Pane puuk posti

Puugioht

Peavalu, kõrge palavik, püsiv puue  need on vaid mõned puugihammustuse võimalikest tagajärgedest. Hoolimata sellest, et puuk on väike ja tema hammustus valutu, pole see kaugeltki kahjutu.

puugi hambad

Miks peaks puuke vältima?

Puugid levitavad nakkushaigusi. Puuk ise haigusi ei põe, kuid transpordib ja hoiab haigusttekitavaid viiruseid ja baktereid ehk võimaldab viirustel ja bakteritel säilida ja paljuneda puugi sees. Enamik puukidega ülekantavatest haigusetekitajatest pärineb hoopis loomadelt ja nende verd imedes saab puuk endale ka looma veres sisalduvad viirused, bakterid jne. Mitte kõik puugid ei ole haigusekandjad ja risk haigestuda ühest puugihammustusest on reeglina väike. Siiski esineb Eestis puugihaigusi päris sageli.

Eestis on teada vähemalt kolm puukidega levivat nakkushaigust: puukentsefaliit, puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi ning erlihhioos. Inimesele võivad nende nakkuste tekitajaid üle kanda mõlemad Eestis levinud puugiliigid: võsapuuk ja laanepuuk.

Kas puuk on nakkuse kandja või mitte, seda pole väliste tunnuste järgi võimalik kindlaks teha. Seetõttu on mõistlikum vältida kõiki puuke.

Kuidas puuk nakkuse edasi annab?

naha sisse kinnitunu, verd imev puuk

Puukidega ülekantavad haigused, sh ka borrelioos ja entsefaliit, nakkavad puugihammustusega.  Patogeensed viirused, bakterid jm sisalduvad nakatunud puugi süljenäärmetes või muudes organites ning erituvad puugi süljega. Sülge kasutab puuk looma või inimese nahale kinnitumiseks ning kogu imemisprotsessi jooksul eraldub sülg verre. Mida kauemaks puuk keha külge kinnitub, seda rohkem haigusetekitajaid ta edastab. Seega on haiguste ennetamiseks või haigestumise riski vähendamiseks ülitähtis eemaldada puuk kehalt nii ruttu kui võimalik.

Puugi vastsed ja nümfid on haigusetekitajate olemasolul sama ohtlikud kui täiskasvanud puugid.

Puugihaigused

Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi ja puukentsefaliit

Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbiPuukentsefaliit
HaigusetekitajaBorrelia (Borreliella) burgdorferi s. l. gruppi kuuluvad bakteridPuukentsefaliidiviirus
Kuidas inimene saab nakatudaPuugihammustusegaPuugihammustusega või nakatunud looma (näiteks kitse või lehma) pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel
Kust puugid saavadNärilistelt, lindudeltNärilistelt, põtradelt, hirvedelt
Aeg nakatumiseksVähemalt 12–24, kuid reeglina 48 tundi alates puugi hammustusestMõni tund alates puugi hammustusest
Peite- ehk inkubatsiooniperioodKeskmiselt 2-3 nädalat ( alatest kahest ja kuni üle 30 päeva)7–10 päeva (kuni 28), piimaga nakatumisel 4–7 päeva
Esmased sümptomid ehk esimene faasVähemalt 5 cm läbimõõduga punetav laik, mis võib tekkida hammustuse kohale 1–4 nädala jooksul pärast puugihammustust. Tekib kuni 80%-l borrelioosihaigetel. Laigu kuju on ümmargune või ovaalne, harvem ebakorrapärane. Põletikulise naha välisserv on intensiivsemalt punane, tõuseb mõnevõrra ümbritsevast nahast kõrgemale. Aja jooksul laigu keskosa tuhmub või omandab sinaka varjundi, tekib rõnga kuju. Puugihammustuse kohas, laigu keskel, moodustub koorik, seejärel arm. Ilma ravita jääb 2–3 nädalaks, siis kaob. Mõnedel juhtudel võib olla mitu laiku erinevates kohtades üle keha30%-l nakatanutest avalduvad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega; reeglina isetaanduvad umbes 10 päeva pärast (piimaga nakatumise korral algavad seedetrakti ja kõhuhäiretega)
Hilisemad sümptomid ehk teine faasPalavik, pea-, liigeste ja lihaste valu, pearinglus, nõrkus, kaalu langus75%-l juhtudest kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne, erineva raskusastmega meningiit või meningoentsefaliit
RaviAntibiootikumidSümptomaatiline
VaktsiinPuudubOlemas, kolm vaktsineerimisskeemi
Põdemisjärgne immuunsusPuudubEluaegne
Inimeselt inimesele nakatumineEi oleEi ole (v.a haiguse ägedas faasis emalt lootele)
Muud nakatumisviisidPole teadaPole teada (v.a piimatoodetega)
Pikaajalised tüsistusedNärvisüsteemi, liigeste ja südamekahjustusedKuni 46%-l kesknärvisüsteemi haaratusega põdenutel jäsemete halvatused, mälu-, tasakaalu-, koordinatsiooni- jm häired
SuremusPole teadaKuni 2% (Euroopas levinud viiruse alatüüpide korral)

Teised puukidega ülekantavad haigused

Inimese granulotsütaarne anaplasmoos1–2 nädalat pärast hammustust gripisarnased sümptomid (palavik, lihasvalu, peavalu), nahalööve
Enamikul juhtudel kerge või asümptomaatiline
Ravitakse antibiootikumitega
Inimese monotsütaarne erlihhioos1–3 nädalat pärast hammustust kerge palavik, peavalu, külmavärinad, lihasevalu, iiveldus, oksendamine jne
Nahalööve
Enamikul juhtudel kerge või asümptomaatiline
Ravitakse antibiootikumitega
Borrelia miyamotoi haigus, puukidega levivad taastuvad palavikudKorduvad palavikuhood
Tugev peavalu
Külmavärinad, lihasevalu, halb enesetunne, väsimus
Neuroloogilised häired
Ravitakse antibiootikumitega
Puukrikketsioos (Helvetica tähniline palavik, aneruptiivne palavik)Gripitaoline, iseparanev
Migreeruv erüteem, punased täpid
Palavik, lihasevalu, peavalu, hingamishäired (õhupuudus, köha)
Võib olla ka meningiit ehk ajukelmepõletik
Ravitakse antibiootikumitega

Täiendavat informatsiooni puugihaigustesse nakatumise statistika ning seost puugiründe asukohaga kohta võib leida Terviseameti leheküljel.

Puugihaiguste ennetamine

Puukentsefaliidi vastu saavad nii täiskasvanud kui ka lapsed end lasta vaktsineerida. Kuna Eesti on puukentsefaliidi leviku endeemiline piirkond, soovitab Terviseamet puukentsefaliidi korduvvaktsineerimist iga kolme, kuid kindlasti iga viie aasta järel. Täiendavat informatsiooni puukentsefaliidi vastase vaktsiinide kohta saab Terviseameti lehelt vaktsineeri.ee ning immuniseerimiskava välised vaktsiinid ja nende kasutamine.

Kõiki teisi puugihaigusi saab ennetada puugihammustuse vältimisega.

Kuidas puuke vältida?

Puuke esineb looduses kõikjal ja seetõttu ei ole ettevaatus kunagi liiast. Kontrolli end alati pärast looduses käimist, nii saad olla kindel, et puuke ei ole.

Tõrjemeetmed

Puugihammustuse vältimiseks tuleb silmas pidada kolme aspekti

  • Riietus
Kuidas riietuda puugihammustuse vältimiseks

Esmaseks tõrjemeetmeks on mehaaniline kaitse ehk keha katmine riietega. Vali looduses liikumiseks sobiv, võimalikult kinnine riietus – võimalusel heledast liibuvast kangast, pikemate säärte ja varrukatega. Saapad peaksid olema kõrgema sääreosaga. Pista püksisääred sokkide sisse, kanna salli ja peakatet. Heledatelt riietelt on puuki kergem märgata.

  • Koht

Võimalusel väldi kõrgema taimestikuga kohti (põõsastikud, metsa- ja põlluäärsed kõrgemate taimedega alad, niitmata muru jms)

  • Vaatlus

Pärast looduses käimist vaata end ja kaaslasi hoolikalt üle. Kui oled viibinud nn puugikohtades, mine kindlasti duši alla ja kammi juuksed läbi. Kuna puuk liigub nahal üsna märkamatult, kontrolli end pärast seda veel kord üle. Kui märkad endal ronivat puuki, eemalda ta riietelt või kehalt.

Tõrjevahendid

Loodusesse minnes pakuvad lühiajalist (kuni 4 tundi) kaitset putukatõrjevahendid. Tõrjevahendi puhul on oluline jälgida, et tootel oleks Terviseameti väljastatud registreerimistunnistuse või loa number.

  • Lastele mõeldud tooted ei pruugi sama efektiivselt toimida täiskasvanutel.
  • Inimestele mõeldud vahendid ei sobi loomadele ja lemmikloomadele mõeldud kaitsevahendeid ei tohi kasutada inimestel.
  • Osa vahendeid tohib kasutada ainult riietel ega ei tohi kanda nahale.
  • Looduslikel ainetel, näiteks kookosõlil, lavendli, eukalüpti ja bergamoti eeterlikel õlidel ja nende segudel võib ka olla puuke tõrjuv mõju. Puhtal kujul looduslikud eeterlikud õlid võivad põhjustada ülitundlikkust, seega peab ka nende ainete puhul järgima kasutusjuhendit ja ettevaatusmeetmeid.

Iga kaitsevahendi kasutamisel peab hoolikalt lugema kasutusjuhendit ning järgima ettevaatusnõudeid.

Oma aia või talu kaitse

Kuna puugid eelistavad niiskeid, varjulisemaid ning rikkaliku ja kõrgema taimestikuga alasid, kus liiguvad ka puukide toitumiseks sobivad loomad, siis oma aiast või taluhoovist puukide eemal hoidmiseks tuleb järgida lihtsaid reegleid:

  • Niida regulaarselt muru.
  • Hoia ka varjatud ja kaugemad aia-alad puhtana, väldi mahalangenud lehtede ja niidetud muru kuhjamist.
  • Püüa vältida või vähendada näriliste juurdepääsu oma aiale, sest närilised võivad olla nii haiguse tekitajad kui ka oluline toiduallikas puukidele.
  • Tea, et EL-is on maastikul või murul kasutatavad puuke peletavad keemilised  vahendid ehk insektitsiidid keelatud!

Kellel on suurem oht saada puugihammustus?

kellel on suurem oht saada puugihammustus

Suurem oht saada puukidelt haigusetekitajaid on inimestel, kelle igapäevane töö või elu on seotud õues viibimisega.

  • Pole tõestatud, et puugid eelistaksid inimesi kindla veregrupi järgi.
  • Rohke küüslaugu, alkoholi, pärmitablettide, B-grupi vitamiinide vms tarbimine ei kaitse täielikult puugihammustuste ega nendega levivate haiguste eest.
  • Raskeima puugihaiguse, puukentsefaliidi vastu aitab ainult vaktsineerimine.
  • Vaktsiin tagab täieliku kaitse ainult vaktsineerimisgraafiku järgimisel.
  • Puukentsefaliidi vaktsiin  puugihammustuse vastu ei kaitse.
  • Puukentsefaliidi vastu võib vaktsineerida aasta ringi, kuid parim aeg seda teha on hiljemalt märtsis-aprillis, enne puukide kõrghooaega.
  • Koertele mõeldud puugitõrjevahendid, mille koostises on permetriin, ei sobi kassidele.
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot. Sain aru