rus | est

Vaktsineeri end puukentsefaliidi vastu!

Hoolimata sellest, et puuk on väike ja tema hammustus valutu, pole see kaugeltki kahjutu. Puugid kannavad erinevaid haigustekitajaid, mis võivad inimesele ohtlikud olla. Vaktsiiniga saab end edukalt puukentsefaliidi vastu kaitsta.

Puuk on väike, oht aga suur

Miks tuleb end vaktsineerida puukentsefaliidi vastu?

Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus, mis võib kulgeda raskelt ja haarata kesknärvisüsteemi, põhjustades tüsistusi, näiteks tasakaalu- ja koordinatsioonihäireid ning jäsemete halvatust. Harvadel juhtudel võib haigus lõppeda surmaga.

Puukentsefaliidi eest saab end kaitsta üksnes vaktsineerimisega, sest ravimit entsefaliidi vastu ei ole.

Viimased uuringud näitavad, et puugid levivad väga edukalt ka linnades, mistõttu ei ole ohus ainult need, kes viibivad palju looduses, vaid kõik õues liikujad. Samuti tuleks end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida lemmiklooma omanikel, sest ennast looma külge haakinud puuk võib õuest tuppa sattuda ja sealt juba inimese peale ronida.

Eriti võivad ohustatud olla näiteks:

• metsanduse, põllumajanduse ja bioloogia üliõpilased, kelle õppetöö kohustuslikuks osaks on viibimine välitingimustes;

• metsatöölised, välitingimustes viibivad kaitseväelased, piirivalvurid, jahimehed.

Kuidas ja millal puukentsefaliidi vastu vaktsineeritakse?

Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist, millest kaks esimest tehakse 13-kuulise vahega ja kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja. Seetõttu on äärmiselt oluline teha ka kolmas süst, mis pikendab immuunsust. Korduvvaktsineerimist tuleks Eestis teha 35 aasta järel, sest asume puukentsefaliidi levipiirkonnas. Vaktsineeritakse vähemalt üheaastaseid lapsi.

Parim aeg vaktsiinikuuriga alustamiseks on varakevadel märtsis-aprillis, sest nii saab esmase kaitse juba puugihooaja alguseks.

Kus saab puukentsefaliidi vastu vaktsineerida ja kui palju see maksab?

Eestis on puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine tasuline. Vaktsiinikuuri maksumus sõltub vaktsineerimist pakkuva tervishoiuteenuse osutaja hinnakirjast.

Vaktsineerimisvõimaluste kohta tasub uurida perearstikeskusest, apteegist või vaktsineerimiskabinettidest.

Vaktsineerimist pakkuvate apteekide nimekirja leiab veebilehelt www.vaktsineeriapteegis.ee

Kust leiab vaktsiinide kohta lisainfot?

Puukentsefaliidi vaktsiin koosneb inaktiveeritud koguviirusest.

Eestis kasutatakse vaktsineerimiseks GlaxoSmithKline toodetud vaktsiini Encepur ja Pfizeri toodetud vaktsiini Ticovac.

Vaktsiini nimetusvanus
Encepur Adults12+
Encepur Children1-11
Ticovac 0,5ml16+
Ticovac 0,25ml1-15

Mida teha, kui vaktsineerimisega kaasnevad kõrvaltoimed?

Peamised kõrvaltoimed puukentsefaliidi vastasel vaktsineerimisel on süstekohareaktsioonid (valu ja punetus süstekohas), pea- ja lihasvalu ning palavik, mis taanduvad paari päeva jooksul.

Kui vaktsineerimisega kaasnevad kõrvalnähud, mis ei kao mõne päevaga, võtke ühendust näiteks perearstikeskusega. Esinenud kõrvaltoimetest saab teada anda Ravimiametile vastava vormi kaudu.

Mis on puukentsefaliit?

Puukentsefaliit on puukentsefaliidiviiruse põhjustatud nakkushaigus. Inimestel avaldub haigus pärast puugihammustust 1–4 nädala jooksul palaviku ja gripilaadsete sümptomitena, mis tavaliselt taanduvad ühe nädala jooksul.

Haiguse teist faasi iseloomustab üle 39ºC palavik ning kesknärvisüsteemi kahjustused: näohalvatus, jäsemete pareesid, meningiit, entsefaliit, mäluhäired jms. Üle 70% haigestunutest vajab hospitaliseerimist ning pooled kogevad pikaajalisi neuroloogilisi tüsistusi.

Spetsiifiline ravi puukentsefaliidile puudub ning läbipõdemisel tekib eluaegne immuunsus.

Haigus ei kandu inimeselt inimesele, välja arvatud emalt lootele.

Lisaks puugihammustusele võib puukentsefaliiti nakatuda toorpiima, peamiselt kitsepiima või sellest valmistatud toodete tarbimisel.

Eestis on nakatumine puukentsefaliiti kasvanud. Kui 2021. aastal registreeriti 82 puukentsefaliidi juhtu, siis 2022. aastal oli neid juba 140 ja 2023. aastal sai nakkuse koguni 209 inimest.

Puukide kantavate haigusetekitajate peamiseks allikaks on närilised, metskitsed ja hirved.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot. Sain aru