Puukide uuringud

Kliima- ja keskkonnamuutused on viimastel aastakümnetel toonud kaasa puukide arvukuse märkimisväärse suurenemise. Järjest rohkem registreeritakse puukidega levivaid nakkushaigusi nii inimestel kui ka kodu- ja põllumajandusloomadel.

Miks puuke uuritakse?

Puuke uuritakse selleks, et rohkem teada saada nende bioloogia, eluviisi, elutsemispaikade ja käitumise kohta ning nende mõju inimese ja loomade tervisele. Need andmed on kasulikud mitte ainult teadlastele, vaid ka tavainimestele, kes hoolivad oma heaolust, tahavad looduses muretult liikuda ning teada, kuidas puukidega ülekantavatesse nakkustesse haigestumist ennetada. Puukide uurimise alguseks loetakse 1975. aastat, mil ilmus artikkel „Lülijalgsete vahendusel siirutavad viirused Eestis”.

Ajalooliselt tegeles Eestis puukide uurimisega TAI nakkushaiguste uuringute osakond. 2023. a oktoobrist viidi puukide uuringute valdkond üle Terviseametisse.

Mida uuritakse?

• Milliseid puugiliike Eestis leidub.
• Kus puugid elutsevad ja kus neid kohata võib.
• Missugused liigid on meditsiinilise tähtsusega ehk millised liigid on võimelised inimest hammustama ning kandma edasi tervisele ohtlikke nakkusetekitajaid.
• Milliseid haigusetekitajaid Eesti puukidel leidub ja milline on nende levimus.
• Millistes Eesti piirkondades on puuke rohkem või vähem ning mis seda mõjutab.
• Millistes Eesti piirkondades esineb puukide levitavaid haigusi rohkem või vähem.
• Millal on Eestis elutsevad puugid aktiivsed.
• Kuidas muutub puukide elupaik nii ajas kui ka kliima muutustega.

Kuidas puuke uuritakse?

1. Koht. Valitakse meetod ja koht, kust puuke saada. Kui puuke on tarvis koguda taimestikult, siis valitakse sobivaima taimestiku ja hea juurdepääsuga koht.
2. Kogumine. Taimestikult puukide kogumiseks kasutatakse puugilippe ehk puuvarrele kinnitatud heledavärvilise kanga tükke. Sõltuvalt uuringu eesmärgist kogutakse puuke ka loomadelt, rändlindudelt ja inimestelt. Loomadelt kogutakse puuke tangide või pintsettidega.
3. Vaatlemine. Kogutud puuke vaadeldakse ühekaupa mikroskoobis, et väliste tunnuste järgi määrata tema liigikuuluvus.
4. Uuringumaterjali saamine. Puuk purustatakse peeneks pulbriks lahuse ehk suspensiooni valmistamiseks. Sellest saadakse erinevate keemiliste ainete ja reaktsioonide abil puugi nukleiinhapete lahused (DNA ja RNA), mida hiljem kasutatakse haigusetekitajate olemasolu määramiseks ja molekulaarseks iseloomustamiseks.
5. Haigusetekitajate olemasolu määramine. See toimub molekulaar-bioloogiliste meetoditega. Esimesel etapil saab teada, kas puugis oli uuritav haigusetekitaja (haigusetekitaja DNA või RNA jupid).
6. Bakteri, viiruse või muu haigusetekitaja liigi või alatüübi määramine.  Täpsema tulemuse saamiseks tuleb määrata, millise haigusetekitajaga on tegemist. Kas seda peetakse haigust põhjustavaks või mitte, kas on tegu mõne senini tuvastamata bakteri või viiruse tüvega jms. Võrdleme bakteri või viiruse saadud DNA jupikese nukleotiidjärjestust teiste kirjetega spetsiaalsetes andmebaasides.
7. Bakteri või viiruse võimaliku ajaloolise teekonna ning algallika tuvastamine. Andmebaaside abil otsime ja võrdleme, kus sarnase DNA jupikesega viirus või bakter maailmas veel levib, kust seda leitakse ning millised on selle võimalikud tulekuteed Eestisse – kas rändlindudega, näriliste või muude loomadega teistest riikidest. Samuti, kas Eesti puukides tuvastatud haigusetekitajatel on võrreldes teistes piirkondades leitavatega mingid molekulaarbioloogilised iseärasused või erinevused, mis võivad mõjuda bakteri või viiruse haiguse põhjustamise võimelisust.

Puugiuuringute tulemused

Eestis on puukide uurimine olnud mitmete uurimisprojektide fookuses. Põhiliselt on puuke uuritud nende peamistes elupaikades, eelkõige metsades. Kõige olulisemad leiud on järgmised:

• 1975 – artikkel lülijalgsete kaudu siirutavatest viirustest Eestis
• 2001 – Eesti puukides leiti kõik kolm teada-tuntud puukentsefaliidiviiruse alatüüpi: Euroopa-, Siberi- ja Kaug-Ida
• 2011- Babesia algloomad (Ba. microti, Ba. venatorum) Eesti puukides – babesioosi põhjustajad
• 2012- erinevaid puukborrelioosi tekitajaid (Borrelia afzelii, B. garinii, B. burgdorferi s.s, B. bavariensis, B. valaisiana) tuvastati  Eesti puukides 10–40%, inimese anaplasmoosi tekitajat tuvastati kuni 2%
• 2013 – taastuva palaviku ja neuroloogiliste tüsistuste põhjustaja Borrelia miyamotoi Eesti puukides
• 2015 – rikketsioosi (R. monacensis, R. tarasevichae), Helvetika tähnilise palaviku põhjustajad (R. helvetica) Eesti puukides
• 2016 – erlihhioosi (E. muris) ja neoerlihhioosi (Ca. N. mikurensis) põhjustajad Eesti puukides; võsa- ja laanepuugi hübriidliikide tuvastamine Eestis
• 2018 – Tallinna linnapuukide prooviuuring: koguti umbes 1000 puuki, neist 35% olid nakatunud

Viimastel aastatel on suuremat tähelepanu pööratud puukidele, kes elavad inimeste lähedal.

Pilootprojektina viidi 2018. aastal läbi Tallinna linnapuukide prooviuuring, kus teadlased korjasid puuke Tallinna parkidest ja haljasaladelt. Rohkem statistikat 2018. aasta uuringu kohta on avaldatud raportis “Puugid kui haigusekandjad Tallinna ja lähiümbruse rohealadel” (Tervise Arengu Instituut, 2020).

Järgmiseks sammuks oli küsida puuke otse inimestelt ning nii sai korraldatud 2020. aastal „Pane puuk posti!“ kampaania, mille käigus registreeriti andmebaasi üle 20 000 puugi leiukoha andmed ning laborisse saadeti uuringule üle 6000 puugi.

Laborisse saadetud puukidest valiti uuringuvalimisse 3559 puuki ehk umbes 55% puugipanka saadetud puukidest. Valitud puuke uuriti kuue erineva haigustekitaja suhtes: puukborrelioosi, puukrikketsioosi, neoerlihhioosi, anaplasmoosi, Borrelia miyamotoi taastuvate palavike ja puukentsefaliidi tekitajate suhtes. Tulemustest selgus, et ligi kaks kolmandikku ehk 62% puukidest olid nakkusekandjad.

Rohkem statistikat “Pane puuk posti” kampaania kohta ja 2020. aasta puugihaiguste levimuse kohta Eestis on avaldatud raportis „Pane puuk posti!” 2020. aasta kampaania ning Eesti puukides esinevad haiguste tekitajad” (Tervise Arengu Instituut, 2022).

Viimane suuremahuline uuring toimus üle-eestilise linnapuukide uuringuna 2023. aastal. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada puukide esinemissagedus Eesti linnade avalikel rohealadel ning hinnata puugihammustuse ja puugihaigustesse nakatumise ohtu linnakeskkonnas. Uuringu käigus külastasid teadlased kõiki 47 linna ning kokku käidi 51 haljasalal. Linna rohealadelt korjati paari nädalaga kokku 2825 puuki, keskmise puukide levimusega 5,65 puuki 100 m² kohta. Uuringu peamiseks tulemuseks sai teadmine, et Eesti linnade pargid on enamasti hästi hooldatud ning puugioht on neis suhteliselt madal. Samas leiti palju puuke isegi linnapiirkonnas asuvates matkaradadelt, kettagolfi parkidest ning parkide kõrval asuvatelt haljasaladelt ja haljasalade sissetallatud radadelt.

Sarnaselt 2020. aasta uuringuga analüüsiti korjatud puuke kuue erineva haigustekitaja suhtes ning leiti, et peaaegu seitse puuki kümnest on vähemalt ühe haigustekitaja kandjad.

Rohkem statistikat 2023. aasta linnapuugi uuringu kohta on avaldatud raportis “Linnapuugid 2023 – puukide levimus ja puugihaiguste oht Eesti linnade avalikel haljasaladel” (Tervise Arengu Instituut, 2023).