rus | est

Puugiuuringute tulemused

Puukide uurimise alguseks TAI-s loetakse 1975. aastat, mil ilmus artikkel „Lülijalgsete vahendusel siirutavad viirused Eestis”.

Puukidel leiduvate haigustekitajate uuringu tulemused 2020. aastal

2020. aastal toimunud üle-eestilise puugiuuringu tulemusena kaardistati puukide levialad ning analüüsiti puukidel esinevaid haigustekitajaid. Haigustekitajate uuringus kasutati kodanikuteaduse projekti raames puugipanka saadetud puuke. Tänu inimeste panusele, oli võimalik koguda lühikese perioodi jooksul andmeid üle Eesti ning esmakordselt saada võrreldav ülevaade kõikide piirkondade puukide kohta.

Puukidel leiduvate haigustekitajate uuringuvalimisse sattus 3559 puuki ehk umbes 55 protsenti puugipanka saadetud puukidest. Analüüsipiir iga maakonna kohta oli vähemalt 300 puuki, et oleks enam-vähem võrdsed kogused, mida võrrelda. Haigustekitajate uuringule sattumiseks koostati juhuvalimid lähtudes neljast kriteeriumist: asukoht, puugi seisund, puugi arengustaadium ja sugu.

Puukidel levinud haigustekitajad

Puuke uuriti kuue erineva haigustekitaja suhtes. Kõige levinumaks haigustekitajaks Eestis osutusid puukrikketsioosi tekitajad Rickettsia perekonnast, mida tuvastati 35 protsendil uuritud puukidelt. Puukrikketsioosi leiti rohkem kui pooltelt Valgamaalt ja Tartumaalt saadetud puukidelt.

Puukborrelioosi tekitajaid Borrelia burgdorferi s.l., leiti 28 protsendil uuritud puukidelt. Kõige rohkem borrelioosi tekitajaid leiti Läänemaalt, kus 41 protsenti puukidest osutusid nakkuse kandjateks.

Vaid kahel puugil 3563-st tuvastati puukentsefaliidi viirus, üks neist leiti Hiiumaalt ning teine Võrumaalt.

HaigustekitajaHaigustekitaja levimus üle Eesti
puukrikketsioosi tekitajad,  Rickettsia sp.35,1%
puukborrelioosi tekitajad, Borrelia burgdorferi s.l.27,7%
neoerlihhioosi tekitaja, Neoehrlichia mikurensis19,4%
anaplasmoosi tekitaja, Anaplasma phagocytophilum5,6%
Borrelia miyamotoi taastuvate palavikute põhjustaja1,6%
puukentsefaliidiviirus0,1%

Nakatunud puukide osakaal maakondade lõikes

Uuringu valimisse sattunud puukidest olid ligi kaks kolmandikku ehk 62 protsenti nakkusekandjad. Kõige rohkem nakatunud puuke leiti Tartumaalt, Harjumaalt ja Viljandimaalt. Kõige vähem haigustekitajaid leiti Ida-Virumaa puukidelt (39%).

Üksik- ja mitmiknakkusega puugid

Haigustekitajate uuringu käigus tuvastati, et 62 protsenti inimese naha seest leitud puukidest oli nakatunud mõne bakteri või viirusega. Ühe haigustekitajaga oli 40 protsenti uuritud puukidest. Nakatunud puukidest kolmandik oli mitmiknakkusega ehk neilt tuvastati rohkem kui üks haigusetekitaja.

mitmiknakkusega puukide levimuse graafik

Rohkem statistikat puugihaiguste levimuse kohta Eestis: „Pane puuk posti!” 2020. aasta kampaania ning Eesti puukides esinevad haiguste tekitajad, TAI; 2022

“Pane puuk posti” kampaania 2020. aastal

Alates 2020. aastast edendab TAI kodanikuteadust, kutsudes inimesi üles andma oma panus teadustöösse ning saatma puugipangale infot oma puugileidude kohta.

20. mai – 31. august 2020 toimus kodanikuteadust edendav kampaania „Pane puuk posti“. Kampaania kutsus inimesi teadlastele appi, et koguda laialdasemalt teavet puukide kohta.

Kampaania tulemused

Kampaania perioodil registreeriti andmebaasi üle 20 000 puugi leiukoha andmed ning TAI viroloogia ja immunoloogia laborisse saadeti uuringule üle 6000 puugi.

*Puugikaardile märgitud arv. Üks leid, üks registreerimine, üks kood.
**Ühe puugileiu registreerimise koodi alla võis olla märgitud rohkem kui 1 puuk. Näiteks leiti lemmikloomalt korraga 5 puuki jne.
***Puugipanka saabunud puukide arv, mis saabusid postiga või inimesed tõid ise TAI „puugi postkasti“
.

Puugiohtlikke piirkondi näitav puugikaart

Eesti puugiohtlikke piirkondi kuvavale puugikaardile märgiti kampaania jooksul üle 14 000 puugileiu. Kõige rohkem märgiti kaardile Harjumaalt, Saaremaalt ja Tartumaalt leitud puuke.

Puugiohtlikke piirkondade kaart 2020.a

Kampaania tulemused maakondade lõikes

Kõige arvukamalt sisestati puugipanga andmebaasi Harjumaalt ja Lääne-Virumaalt leitud puuke. Uuringule saadetud puukidest olid suur osa pärit Harjumaalt ja Saaremaalt.

Kokku registreeriti kampaania jooksul puugileide 46 linnast, 188 alevist ja alevikust ning 2149 külast.

Puugipanga kampaania 2020. a tulemused maakonniti

Puukide leiukohad

Puuke leidub kõikjal, nii maal kui ka linnas. Enamik puuke oli pärit metsast, võsast või heinamaalt, kuid kõige sagedamini (35%) leiti puuke enda koduaiast.

graafik - puugi leiukohad 2020.a

Kolmandik puugipanga andmebaasi registreeritud puukidest oli leitud inimese pealt. Kõige rohkem, pea kaks kolmandikku, oli pärit lemmikloomadelt. Põnevamad kohad kust puuke leiti olid näiteks autoistmed, vannitoa kraanikauss, istmepadjad ja -tekid, kastekann, arusisalik ning hukkunud metsloomad.

Rohkem statistikat “Pane puuk posti” kampaania kohta: „Pane puuk posti!” 2020. aasta kampaania ning Eesti puukides esinevad haiguste tekitajad, TAI; 2022

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot. Sain aru