Puugiuuringute tulemused
Puukide uurimise alguseks TAI-s loetakse 1975. aastat, mil ilmus artikkel „Lülijalgsete vahendusel siirutavad viirused Eestis”.
Linnapuukide levimuse uuring 2023. aastal
2023. aasta linnapuukide uuringu eesmärk on välja selgitada puukide levimus Eesti linnade avalikel rohealadel ning hinnata puugihammustuse saamise ja puugihaigustesse nakatumise riski linnakeskkonnas.
Linnapuukide uuringu raames viisid 24.05. – 08.06.2023 TAI nakkushaiguste uuringute osakonna teadurid läbi puugikorje Eesti linnade rohealadelt. Sel ajavahemikul külastati 47 linna ning kokku käidi 51 haljasalal. Uurijad „surfasid“ selle aja peale läbi 55 750 m2, korraga osales puugikorjel kõige rohkem neli ning kõige vähem üks inimene. Kõige madalal õhutemperatuur puugikorje ajal oli 10 kraadi ning kõige kõrgem 25,8 kraadi.
Linna rohealadelt korjati paari nädalaga kokku 2825 puuki. Eestis levinud kahest puugiliigist oli linnades esindatud peamiselt võsapuuk, aga leidus ka laanepuuke.
Keskmine puukide levimus 100 m2 kohta on 5,65. Kõige kõrgema levimusega oli Valga Priimetsa terviserada, kust leiti 26,63 puuki 100 m2 kohta.
| Linn | Koht | Puukide arv | Puukide tihedus 100 m2 kohta |
| Alla 5 puugi 100 m2 kohta | |||
| Haapsalu | Haapsalu linnus | 0 | 0,00 |
| Kilingi-Nõmme | Kesklinna park | 0 | 0,00 |
| Narva-Jõesuu | Hele park | 4 | 0,29 |
| Suure-Jaani | Laululava + rand + golf | 3 | 0,33 |
| Elva | Arbi järve | 6 | 0,35 |
| Räpina | Räpina mõisapark | 4 | 0,44 |
| Mõisaküla | Laululava | 6 | 0,67 |
| Mustvee | Ranna park | 5 | 0,83 |
| Jõgeva | Jõgeva Discgolfi park | 12 | 1,20 |
| Kohtla-Järve | Kohtla-Järve rahvapark | 17 | 1,21 |
| Loksa | Loksa Terviserada + discgolf | 9 | 1,29 |
| Lihula | Linnapark | 4 | 1,33 |
| Türi | Laululava + seiklusrada | 8 | 1,33 |
| Mõisaküla | Discgolf | 22 | 1,47 |
| Karksi-Nuia | Varemed | 22 | 1,57 |
| Sindi | Sindi laululava + discgolf | 33 | 1,74 |
| Põltsamaa | Uus-Põltsamaa mõisa park | 18 | 1,80 |
| Rapla | Lastepark | 23 | 1,92 |
| Keila | Keila terviserajad | 33 | 1,94 |
| Tartu | Sanatooriumi park | 17 | 2,13 |
| Sillamäe | Sillamäe terviserada | 18 | 2,25 |
| Võru | Laane Discgolfipark | 23 | 2,30 |
| Tapa | Gagarini park | 21 | 2,33 |
| Maardu | Metsapark | 17 | 2,43 |
| Kuressaare | Piiskopi linnuse hoov | 32 | 2,46 |
| Paldiski | Paldiski Discgolf | 32 | 2,46 |
| Narva | Äkkiküla terviserajad | 31 | 3,10 |
| Kallaste | Red Cliff rada | 19 | 3,17 |
| Saue | Saue Laululava | 20 | 3,33 |
| Kunda | Kukerpallimägi | 27 | 3,38 |
| Rapla | Vesiroosi terviserada | 76 | 3,45 |
| Otepää | Apteekrimägi (Riigimets) | 62 | 3,88 |
| Paide | Ülejõe discgolf | 56 | 4,00 |
| Kiviõli | Kiviõli park | 33 | 4,13 |
| Tallinn | Õismäe raba terviserada | 95 | 4,22 |
| Kehra | Terviserada | 31 | 4,43 |
| Jõhvi | Jõhvi linnapark | 45 | 4,50 |
| 5-10 puuki 100 m2 kohta | |||
| Antsla | Antsla lalululava + discgolf | 38 | 5,43 |
| Tamsalu | Lubjapark | 60 | 5,45 |
| Abja-Paluoja | Terviserada + discgolf | 140 | 6,36 |
| Põlva | Intsikurmu laululava | 55 | 6,88 |
| Rakvere | Tammiku matkarada | 100 | 7,14 |
| Pärnu | Niidupark | 139 | 9,93 |
| Üle 10 puugi 100 m2 kohta | |||
| Haapsalu | Paralepa terviserada | 132 | 11,00 |
| Haapsalu | Krahviaed | 57 | 11,40 |
| Püssi | Purskaevu park | 70 | 11,67 |
| Viljandi | Viljandi Terviserada | 144 | 12,00 |
| Tõrva | Tõrva terviserada + discgolf | 84 | 14,00 |
| Kärdla | Kärdla Linnapark | 145 | 14,50 |
| Võhma | Võhma Discgolf | 165 | 16,50 |
| Valga | Priimetsa terviserajad | 201 | 26,63 |
Puugikorjeks sobivate kohtade valik lähtus projekti eesmärgist. Välja valiti need Eesti linnades asuvad avalikud rohealad, mida inimesed aktiivselt külastavad, et puuke saaks korjata kohtadest, mis vastavad inimeste käitumisharjumustele. Linnaparkide ja rohealade valik tehti Google Maps andmete, eestikaart.ee linnakaartide ning Waze kaardirakenduse abil. Linnades kohapeal hinnati visuaalselt ning teadurite kogemustest lähtuvalt puukide olemasolu võimalust kohalikes parkides ja rohealadel. Kui välja valitud haljasala vastas nõutele, korjati puugid puugikorjamise lipu abil. Puugid korjati ning säilitati eraldi katseklaasides, vastavalt nende arengustaadiumi ning soo järgi.
Peamiselt korjati puuke linnade parkidest, terviseradadelt, lauluväljakutelt ning discgolfi radadelt. Linnade keskpargid tavaliselt puugikorjeks ei sobinud, sest muruplatsid on tihedalt ja madalalt niidetud, põõsastikke esineb vaid vähesel määral või puudub üldse ning kuivanud lehed on korralikult ära koristatud.
Linnapuukide suhtes uuriti ka vabaõhu spordiala discgolfi radasid. Koos discolfi populaarsuse kasvuga kasvab ka inimeste aktiivsus rohealadel. See omakorda kasvatab puugihammustuse saamise ohtu, nagu näitas linnapuukide uuringu korje tulemus.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti linnade pargid on enamasti hästi hooldatud ning puugioht on neis suhteliselt madal. Samas parkide kõrval asuvad haljasalad on puugirikkad ning eriti rohkelt leidub puuke üle haljasalade sissetallatud radadelt.
Linnapuukide uuringu järgmises etapis hakatakse uurima puukidel esinevaid haigustekitajaid. Tulemused selguvad eeldatavasti 2023.aasta sügisel.
Puukidel leiduvate haigustekitajate uuringu tulemused 2020. aastal
2020. aastal toimunud üle-eestilise puugiuuringu tulemusena kaardistati puukide levialad ning analüüsiti puukidel esinevaid haigustekitajaid. Haigustekitajate uuringus kasutati kodanikuteaduse projekti raames puugipanka saadetud puuke. Tänu inimeste panusele, oli võimalik koguda lühikese perioodi jooksul andmeid üle Eesti ning esmakordselt saada võrreldav ülevaade kõikide piirkondade puukide kohta.
Puukidel leiduvate haigustekitajate uuringuvalimisse sattus 3559 puuki ehk umbes 55 protsenti puugipanka saadetud puukidest. Analüüsipiir iga maakonna kohta oli vähemalt 300 puuki, et oleks enam-vähem võrdsed kogused, mida võrrelda. Haigustekitajate uuringule sattumiseks koostati juhuvalimid lähtudes neljast kriteeriumist: asukoht, puugi seisund, puugi arengustaadium ja sugu.
Puukidel levinud haigustekitajad
Puuke uuriti kuue erineva haigustekitaja suhtes. Kõige levinumaks haigustekitajaks Eestis osutusid puukrikketsioosi tekitajad Rickettsia perekonnast, mida tuvastati 35 protsendil uuritud puukidelt. Puukrikketsioosi leiti rohkem kui pooltelt Valgamaalt ja Tartumaalt saadetud puukidelt.
Puukborrelioosi tekitajaid Borrelia burgdorferi s.l., leiti 28 protsendil uuritud puukidelt. Kõige rohkem borrelioosi tekitajaid leiti Läänemaalt, kus 41 protsenti puukidest osutusid nakkuse kandjateks.
Vaid kahel puugil 3563-st tuvastati puukentsefaliidi viirus, üks neist leiti Hiiumaalt ning teine Võrumaalt.
| Haigustekitaja | Haigustekitaja levimus üle Eesti |
|---|---|
| puukrikketsioosi tekitajad, Rickettsia sp. | 35,1% |
| puukborrelioosi tekitajad, Borrelia burgdorferi s.l. | 27,7% |
| neoerlihhioosi tekitaja, Neoehrlichia mikurensis | 19,4% |
| anaplasmoosi tekitaja, Anaplasma phagocytophilum | 5,6% |
| Borrelia miyamotoi taastuvate palavikute põhjustaja | 1,6% |
| puukentsefaliidiviirus | 0,1% |
Nakatunud puukide osakaal maakondade lõikes
Uuringu valimisse sattunud puukidest olid ligi kaks kolmandikku ehk 62 protsenti nakkusekandjad. Kõige rohkem nakatunud puuke leiti Tartumaalt, Harjumaalt ja Viljandimaalt. Kõige vähem haigustekitajaid leiti Ida-Virumaa puukidelt (39%).
Üksik- ja mitmiknakkusega puugid
Haigustekitajate uuringu käigus tuvastati, et 62 protsenti inimese naha seest leitud puukidest oli nakatunud mõne bakteri või viirusega. Ühe haigustekitajaga oli 40 protsenti uuritud puukidest. Nakatunud puukidest kolmandik oli mitmiknakkusega ehk neilt tuvastati rohkem kui üks haigusetekitaja.
Rohkem statistikat puugihaiguste levimuse kohta Eestis: „Pane puuk posti!” 2020. aasta kampaania ning Eesti puukides esinevad haiguste tekitajad, TAI; 2022
“Pane puuk posti” kampaania 2020. aastal
Alates 2020. aastast edendab TAI kodanikuteadust, kutsudes inimesi üles andma oma panus teadustöösse ning saatma puugipangale infot oma puugileidude kohta.
20. mai – 31. august 2020 toimus kodanikuteadust edendav kampaania „Pane puuk posti“. Kampaania kutsus inimesi teadlastele appi, et koguda laialdasemalt teavet puukide kohta.
Kampaania tulemused
Kampaania perioodil registreeriti andmebaasi üle 20 000 puugi leiukoha andmed ning TAI viroloogia ja immunoloogia laborisse saadeti uuringule üle 6000 puugi.
*Puugikaardile märgitud arv. Üks leid, üks registreerimine, üks kood.
**Ühe puugileiu registreerimise koodi alla võis olla märgitud rohkem kui 1 puuk. Näiteks leiti lemmikloomalt korraga 5 puuki jne.
***Puugipanka saabunud puukide arv, mis saabusid postiga või inimesed tõid ise TAI „puugi postkasti“.
Puugiohtlikke piirkondi näitav puugikaart
Eesti puugiohtlikke piirkondi kuvavale puugikaardile märgiti kampaania jooksul üle 14 000 puugileiu. Kõige rohkem märgiti kaardile Harjumaalt, Saaremaalt ja Tartumaalt leitud puuke.
Kampaania tulemused maakondade lõikes
Kõige arvukamalt sisestati puugipanga andmebaasi Harjumaalt ja Lääne-Virumaalt leitud puuke. Uuringule saadetud puukidest olid suur osa pärit Harjumaalt ja Saaremaalt.
Kokku registreeriti kampaania jooksul puugileide 46 linnast, 188 alevist ja alevikust ning 2149 külast.
Puukide leiukohad
Puuke leidub kõikjal, nii maal kui ka linnas. Enamik puuke oli pärit metsast, võsast või heinamaalt, kuid kõige sagedamini (35%) leiti puuke enda koduaiast.
Kolmandik puugipanga andmebaasi registreeritud puukidest oli leitud inimese pealt. Kõige rohkem, pea kaks kolmandikku, oli pärit lemmikloomadelt. Põnevamad kohad kust puuke leiti olid näiteks autoistmed, vannitoa kraanikauss, istmepadjad ja -tekid, kastekann, arusisalik ning hukkunud metsloomad.
Rohkem statistikat “Pane puuk posti” kampaania kohta: „Pane puuk posti!” 2020. aasta kampaania ning Eesti puukides esinevad haiguste tekitajad, TAI; 2022