Puugioht
Peavalu, kõrge palavik, püsiv puue – need on vaid mõned puugihammustuse võimalikest tagajärgedest. Hoolimata sellest, et puuk on väike ja tema hammustus valutu, pole see kaugeltki kahjutu.
Miks peaks puuke vältima?
Puugid levitavad nakkushaigusi. Puuk ise haigusi ei põe, kuid transpordib ja hoiab haigusttekitavaid viiruseid ja baktereid ehk võimaldab viirustel ja bakteritel säilida ja paljuneda puugi sees. Enamik puukidega ülekantavatest haigusetekitajatest pärineb hoopis loomadelt ja nende verd imedes saab puuk endale ka looma veres sisalduvad viirused, bakterid jne. Mitte kõik puugid ei ole haigusekandjad ja risk haigestuda ühest puugihammustusest on reeglina väike. Siiski esineb Eestis puugihaigusi päris sageli.
Eestis on teada vähemalt kolm puukidega levivat nakkushaigust: puukentsefaliit, puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi ning erlihhioos. Inimesele võivad nende nakkuste tekitajaid üle kanda mõlemad Eestis levinud puugiliigid: võsapuuk ja laanepuuk.
Kas puuk on nakkuse kandja või mitte, seda pole väliste tunnuste järgi võimalik kindlaks teha. Seetõttu on mõistlikum vältida kõiki puuke.
Kuidas puuk nakkuse edasi annab?
Puukidega ülekantavad haigused, sh ka borrelioos ja entsefaliit, nakkavad puugihammustusega. Patogeensed viirused, bakterid jm sisalduvad nakatunud puugi süljenäärmetes või muudes organites ning erituvad puugi süljega. Sülge kasutab puuk looma või inimese nahale kinnitumiseks ning kogu imemisprotsessi jooksul eraldub sülg verre. Mida kauemaks puuk keha külge kinnitub, seda rohkem haigusetekitajaid ta edastab. Seega on haiguste ennetamiseks või haigestumise riski vähendamiseks ülitähtis eemaldada puuk kehalt nii ruttu kui võimalik.
Puugi vastsed ja nümfid on haigusetekitajate olemasolul sama ohtlikud kui täiskasvanud puugid.
Puugihaigused
Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi ja puukentsefaliit
| Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi | Puukentsefaliit | |
| Haigusetekitaja | Borrelia (Borreliella) burgdorferi s. l. gruppi kuuluvad bakterid | Puukentsefaliidiviirus |
| Kuidas inimene saab nakatuda | Puugihammustusega | Puugihammustusega või nakatunud looma (näiteks kitse või lehma) pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel |
| Kust puugid saavad | Närilistelt, lindudelt | Närilistelt, põtradelt, hirvedelt |
| Aeg nakatumiseks | Vähemalt 12–24, kuid reeglina 48 tundi alates puugi hammustusest | Mõni tund alates puugi hammustusest |
| Peite- ehk inkubatsiooniperiood | Keskmiselt 2-3 nädalat ( alatest kahest ja kuni üle 30 päeva) | 7–10 päeva (kuni 28), piimaga nakatumisel 4–7 päeva |
| Esmased sümptomid ehk esimene faas | Vähemalt 5 cm läbimõõduga punetav laik, mis võib tekkida hammustuse kohale 1–4 nädala jooksul pärast puugihammustust. Tekib kuni 80%-l borrelioosihaigetel. Laigu kuju on ümmargune või ovaalne, harvem ebakorrapärane. Põletikulise naha välisserv on intensiivsemalt punane, tõuseb mõnevõrra ümbritsevast nahast kõrgemale. Aja jooksul laigu keskosa tuhmub või omandab sinaka varjundi, tekib rõnga kuju. Puugihammustuse kohas, laigu keskel, moodustub koorik, seejärel arm. Ilma ravita jääb 2–3 nädalaks, siis kaob. Mõnedel juhtudel võib olla mitu laiku erinevates kohtades üle keha | 30%-l nakatanutest avalduvad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega; reeglina isetaanduvad umbes 10 päeva pärast (piimaga nakatumise korral algavad seedetrakti ja kõhuhäiretega) |
| Hilisemad sümptomid ehk teine faas | Palavik, pea-, liigeste ja lihaste valu, pearinglus, nõrkus, kaalu langus | 75%-l juhtudest kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne, erineva raskusastmega meningiit või meningoentsefaliit |
| Ravi | Antibiootikumid | Sümptomaatiline |
| Vaktsiin | Puudub | Olemas, kolm vaktsineerimisskeemi |
| Põdemisjärgne immuunsus | Puudub | Eluaegne |
| Inimeselt inimesele nakatumine | Ei ole | Ei ole (v.a haiguse ägedas faasis emalt lootele) |
| Muud nakatumisviisid | Pole teada | Pole teada (v.a piimatoodetega) |
| Pikaajalised tüsistused | Närvisüsteemi, liigeste ja südamekahjustused | Kuni 46%-l kesknärvisüsteemi haaratusega põdenutel jäsemete halvatused, mälu-, tasakaalu-, koordinatsiooni- jm häired |
| Suremus | Pole teada | Kuni 2% (Euroopas levinud viiruse alatüüpide korral) |
Teised puukidega ülekantavad haigused
| Inimese granulotsütaarne anaplasmoos | – 1–2 nädalat pärast hammustust gripisarnased sümptomid (palavik, lihasvalu, peavalu), nahalööve. – Enamikul juhtudel kerge või asümptomaatiline. – Ravitakse antibiootikumidega |
| Neoerlihhioos | – Külmavärinad ja öine higistamine, korduvad kõrge palaviku hood. – Peavalu, halb enesetunne, oksendamine, iiveldus, müalgia ja kaela jäikus. – Lokaliseeritud või migreeruv valu oimu-/ alalõua liigestes, kaelas, põlvedes, küünarnukkides, pahkluudes, ülakeha või jäsemete lihastes. – Nahalööve, mis sarnaneb nodoosse e sõlmelise erüteemiga või roospõletikuga. – Enamasti asümptomaatilise kuluga kuid haiguse kulgu tüsistavad vanem iga, immuunpuudulikkus, hematoloogiline pahaloomuline kasvaja, autoimmuunne / reumaatiline haigus, hiljutine kortikosteroidravi, keemiaravi või splenektoomia. – Ravitakse antibiootikumidega. |
| Inimese monotsütaarne erlihhioos | – 1–3 nädalat pärast hammustust kerge palavik, peavalu, külmavärinad, lihasevalu, iiveldus, oksendamine jne. – Nahalööve. – Enamikul juhtudel kerge või asümptomaatiline. – Ravitakse antibiootikumidega. |
| Borrelia miyamotoi haigus, puukidega levivad taastuvad palavikud | – Korduvad palavikuhood. – Tugev peavalu, külmavärinad, lihasevalu, halb enesetunne, väsimus. – Neuroloogilised häired. – Ravitakse antibiootikumidega |
| Puukrikketsioos (Helvetica tähniline palavik, aneruptiivne palavik) | – Gripitaoline, iseparanev. – Migreeruv erüteem, punased täpid. – Palavik, lihasevalu, peavalu, hingamishäired (õhupuudus, köha). – Võib olla ka meningiit ehk ajukelmepõletik. – Ravitakse antibiootikumidega. |
Täiendavat informatsiooni puugihaigustesse nakatumise statistika ning seost puugiründe asukohaga kohta võib leida Terviseameti leheküljel.
Puugihaiguste ennetamine
Kuna Eesti on puukentsefaliidi leviku endeemiline piirkond, soovitab Terviseamet puukentsefaliidi korduvvaktsineerimist iga kolme, kuid kindlasti iga viie aasta järel. Puukentsefaliidi vastu saavad nii täiskasvanud kui ka lapsed end lasta vaktsineerida perearsti juures, vaktsineerimise teenust pakkuvates ambulatoorsetes keskustes ja erapraksistes.
Täiendavat informatsiooni puukentsefaliidi vastaste vaktsiinide kohta saab Terviseameti lehelt immuniseerimiskava välised vaktsiinid ja nende kasutamine.
Kõiki teisi puugihaigusi saab ennetada puugihammustuse vältimisega.
Kuidas puuke vältida?
Puuke esineb looduses kõikjal ja seetõttu ei ole ettevaatus kunagi liiast. Kontrolli end alati pärast looduses käimist, nii saad olla kindel, et puuke ei ole.
Tõrjemeetmed
Puugihammustuse vältimiseks tuleb silmas pidada kolme aspekti
- Riietus
Esmaseks tõrjemeetmeks on mehaaniline kaitse ehk keha katmine riietega. Vali looduses liikumiseks sobiv, võimalikult kinnine riietus – võimalusel heledast liibuvast kangast, pikemate säärte ja varrukatega. Saapad peaksid olema kõrgema sääreosaga. Pista püksisääred sokkide sisse, kanna salli ja peakatet. Heledatelt riietelt on puuki kergem märgata.
- Koht
Võimalusel väldi kõrgema taimestikuga kohti (põõsastikud, metsa- ja põlluäärsed kõrgemate taimedega alad, niitmata muru jms)
- Vaatlus
Pärast looduses käimist vaata end ja kaaslasi hoolikalt üle. Kui oled viibinud nn puugikohtades, mine kindlasti duši alla ja kammi juuksed läbi. Kuna puuk liigub nahal üsna märkamatult, kontrolli end pärast seda veel kord üle. Kui märkad endal ronivat puuki, eemalda ta riietelt või kehalt.
Tõrjevahendid
Loodusesse minnes pakuvad lühiajalist (kuni 4 tundi) kaitset putukatõrjevahendid. Tõrjevahendi puhul on oluline jälgida, et tootel oleks Terviseameti väljastatud registreerimistunnistuse või loa number.
- Lastele mõeldud tooted ei pruugi sama efektiivselt toimida täiskasvanutel.
- Inimestele mõeldud vahendid ei sobi loomadele ja lemmikloomadele mõeldud kaitsevahendeid ei tohi kasutada inimestel.
- Osa vahendeid tohib kasutada ainult riietel ega ei tohi kanda nahale.
- Looduslikel ainetel, näiteks kookosõlil, lavendli, eukalüpti ja bergamoti eeterlikel õlidel ja nende segudel võib ka olla puuke tõrjuv mõju. Puhtal kujul looduslikud eeterlikud õlid võivad põhjustada ülitundlikkust, seega peab ka nende ainete puhul järgima kasutusjuhendit ja ettevaatusmeetmeid.
Iga kaitsevahendi kasutamisel peab hoolikalt lugema kasutusjuhendit ning järgima ettevaatusnõudeid.
Oma aia või talu kaitse
Kuna puugid eelistavad niiskeid, varjulisemaid ning rikkaliku ja kõrgema taimestikuga alasid, kus liiguvad ka puukide toitumiseks sobivad loomad, siis oma aiast või taluhoovist puukide eemal hoidmiseks tuleb järgida lihtsaid reegleid:
- Niida regulaarselt muru.
- Hoia ka varjatud ja kaugemad aia-alad puhtana, väldi mahalangenud lehtede ja niidetud muru kuhjamist.
- Püüa vältida või vähendada näriliste juurdepääsu oma aiale, sest närilised võivad olla nii haiguse tekitajad kui ka oluline toiduallikas puukidele.
- Tea, et EL-is on maastikul või murul kasutatavad puuke peletavad keemilised vahendid ehk insektitsiidid keelatud!
Kellel on suurem oht saada puugihammustus?
Suurem oht saada puukidelt haigusetekitajaid on inimestel, kelle igapäevane töö või elu on seotud õues viibimisega.
- Pole tõestatud, et puugid eelistaksid inimesi kindla veregrupi järgi.
- Rohke küüslaugu, alkoholi, pärmitablettide, B-grupi vitamiinide vms tarbimine ei kaitse täielikult puugihammustuste ega nendega levivate haiguste eest.
- Raskeima puugihaiguse, puukentsefaliidi vastu aitab ainult vaktsineerimine.
- Vaktsiin tagab täieliku kaitse ainult vaktsineerimisgraafiku järgimisel.
- Puukentsefaliidi vaktsiin puugihammustuse vastu ei kaitse.
- Puukentsefaliidi vastu võib vaktsineerida aasta ringi, kuid parim aeg seda teha on hiljemalt märtsis-aprillis, enne puukide kõrghooaega.
- Koertele mõeldud puugitõrjevahendid, mille koostises on permetriin, ei sobi kassidele.