Puugid ja lemmikloomad

Lemmikloomad läbivad oma igapäevastel jalutuskäikudel looduses puukide „jahipiirkondi”. Õnneks tekitavad puugihammustused loomadele probleeme harvem.

Mida teha, kui lemmikloomal on puuk?

Kui avastate lemmikloomal puugi, tuleb käituda nii nagu inimese pealt leitud puugiga.

• Puuk tuleb eemaldada nii ruttu kui võimalik.
• Soovitav on puuk elusalt ja tervelt kätte saada.
• Loomalt puugi eemaldamiseks sobivad samad abivahendid mis inimeselegi.
• Mitte mingil juhul ei tohi puugile peale määrida õli, alkoholi ega midagi muud.
• Puuki ei tohi eemaldamisel pigistada.
• Kui puuki ei õnnestu tervelt kätte saada, siis las jääb osa naha sisse. Looma keha tõukab selle loomuliku protsessi käigus võõrkehana välja.
• Puugi eemaldamisest naha sisse jäänud puugi osa ei pea eemaldama, nõela ega mõne muu terava esemega torkama, sest nii võib looma vigastada.
• Pärast puugi eemaldamist tuleb hammustuskoht desinfitseerida.

Kuidas lemmiklooma puugi eest kaitsta?

Regulaarne kontroll

Puugirohkel ajal (aprillist oktoobrini) tuleks lemmiklooma karv pärast iga jalutuskäiku üle kontrollida. Lemmikloomalt leitud puuk tuleb eemaldada nii ruttu kui võimalik. Nii saab vältida puugi hammustust ja võtta puugilt võimalus lemmiklooma nakatada või märkamatult hoopis inimesele ronida.

Nii nagu inimestel, eelistavad puugid ka loomadel pehmemaid, karvadeta piirkondi, nagu kõht ja käppade sisekülg. Samuti kohti, kus veresooned asuvad nahapinna lähedal, nagu kõrvad või koon. Lemmikloomal tuleb puuke otsida ka päkkadelt, kaela piirkonnast ning saba alt.

Puugitõrjevahendid

Loomadel kasutatakse mitut eri tüüpi puugitõrjevahendit, mis võivad erineda toimeaine, toime kestvuse ja pealekandmisviisi poolest.

Loomadele mõeldud tõrjevahendid on liigispetsiifilised ning neid ei tohi kasutada inimestel!

Näiteks mõned puugivastased toimeained, mis sobivad koertele, on kassidele mürgised. Enne puugitõrjevahendi valimist tuleks konsulteerida loomaarstiga, kes saab pakkuda konkreetsele lemmikloomale just parima kaitseviisi. Kindlasti tuleb järgida vahendi kasutus- ja ohutusjuhendit.

Puugitõrjevahendi kasutamisel tuleb väga hoolikalt jälgida, et loomale manustatava preparaadi kogus oleks õige. Kui manustada soovitatud doosist väiksem kogus, ei toimi ravim piisavalt efektiivselt. Suurem kogus võib olla loomale ja teistele mürgine.

Välispidiseks kasutamiseks

• Kaelarihmad peletavad puuke ega lase neil lemmiklooma nahale kinnituda. Kaelarihm mõjub tavaliselt mitu kuud ehk seda saab kasutada terve hooaja. Siiski tuleb tähele panna, et kaelarihma kaitsemõju tõhusus väheneb, kui kaelarihm puutub kokku veega, näiteks kui loom käib ujumas. Kõigile lemmikloomadele ei pruugi kaelarihm sobida, kuna ka loom võib osutuda toimeaine suhtes ülitundlikuks ning rihma kandmine võib tekitada nahaärritust või -põletikku. Sel juhul tuleb kindlasti konsulteerida loomaarstiga ning  puugivastane vahend välja vahetada.
  
  Kui lemmikloomal kasutatakse puugivastast kaelarihma, tuleb jälgida looma kokkupuuteid väikelastega, kuna kaelarihmas sisalduvad tõrjeained võivad olla väikelastele ohtlikud.
  
• Täpilahused on erineva toimeaine ja efektiivsusega. Vahend kantakse looma turjale, ning sõltuvalt looma suurusest vahel ka abaluule ja selgroole. Täpilahus ei peleta puuke eemale, vaid surmab nahal olevaid puuke. Samuti lühendab puugi imemisaega, kuna looma nahka imendunud lahuse toimeaine teeb looma puugi jaoks n-ö vähem maitsvaks. Täpilahus toimib efektiivselt kuni 4 nädalat. Selle aja jooksul loomade nahk uueneb ning seetõttu tuleks tõrjevahendit uuesti kasutada. Täpsema info leiab tõrjevahendi infolehelt.
  
• Tõrjevahendiga töödeldud riietus või tekk on peamiselt koertele mõeldud tooted, mille kangas on töödeldud mõne putukatõrjevahendiga. Koertele on olemas särgid ja täiskombinesoonid ning tekid, mida murul, autos või koera lamamisasemel kasutada. Kindlasti peab järgima kasutus- ja ohutusjuhendeid, sest koertele sobilikud tooted ei pruugi olla ohutud kassidele!

Seespidiseks kasutamiseks

• Süsteemsed kaitsevahendid ehk seespidiseks kasutamiseks mõeldud kaitsevahendid on reeglina tabletid. Need sobivad hästi koertele, kellele muud kaitsevahendid ei sobi või kes käivad tihti ujumas. Süsteemsed tõrjevahendid ei välista puugihammustust, vaid tekitavad loomale sisemise kaitse ehk puugi imemisprotsess on väga lühiajaline ja puugile ebaefektiivne. Tableti toime kestab 2–3 kuud. Üheks eeliseks on nende ohutus inimestele, kuna looma karval ega nahal ei ole mürgiseid tõrjevahendi aineid, mis võivad eriti ohtlikud olla väikelastele.

Puugihaigused lemmikloomal

Ka kassid ja koerad võivad nakatuda puugihaigustesse, kuid suuremat osa puukidega ülekantavatest haigustest on lemmikoomadel raske diagnoosida. Nende kliinilised sümptomid on mittespetsiifilised ja võivad meenutada hoopis mõnda muud haigust.

Parim vahend puukide levitavate haiguste vastu on kaitsta lemmiklooma puugi hammustuste eest.

Borrelioos

Nii nagu inimesed, võivad ka loomad haigestuda puukborrelioosi. Kuid erinevalt inimestest on loomadel tiheda karvkatte tõttu raske märgata borrelioosile iseloomulikku punast laiku. Seepärast jälgitakse loomade puhul teisi haigusele iseloomulikke sümptomeid.

• Koertel on borrelioosi esmasteks tunnusteks lonkamine, loidus ja palavik, kuid ka need võivad avalduda alles kuid pärast nakatumist. Hilisemas haiguse järgus võivad koertel sageli välja kujuneda neeru-, südame- ja maksakahjustused.
• Kassid haigestuvad borrelioosi väga harva, ja kui, siis ei põhjusta haigus nii raskeid terviseprobleeme kui koertel.

Puukentsefaliit

Koerad võivad küll puukentsefaliiti nakatuda, kuid väga harva. Enamik juhtudel neil sümptomid puuduvad. Haigusnähtudeks võivad olla palavik, loidus, unisus, isutus ning lihaste koordinatsioonihäired.

Muud puugihaigused lemmikloomadel

Koertel on puugihaigustest teada veel anaplasmoos, piroplasmoos ehk babesioos ja erlihhioos.

Koerte anaplasmoosi peiteperiood võib kesta mitu kuud. Sümptomiteks on palavik, koera üldine halb enesetunne, seedetraktihäired ja isutus. Võib kaasneda ka põrna suurenemine.

Koerte babesioos on raske kuluga haigus, mis kahjustab vererakke. Sümptomiteks on loidus, isutus ja palavik, millele võivad järgneda põrna suurenemine, kesknärvisüsteemihäired ja maksakahjustused. Ägeda haigusekulu korral võib ravimisega viivitamine viia looma surmani.

Kassidel tekitab babesioos isutust, kehakaal hakkab langema ning kassid muutuvad aneemiliseks. Vahel võib tekkida ka kollatõbi, loom võib oksendada ning tekivad hingamisteede probleemid.

Koerte erlihhioos on tihti iseparanev haigus, kuid kehvema tervisega koertel esineb loidus, isutus ja halb enesetunne, lonkamine, verevalumid, silma- ja ajukelmepõletik ehk meningiit. Raskema kuluga haiguse või raviga viivitamise korral võib koer surra.

Kassid põevad puugihaigusi tunduvalt harvemini. Kasside haigustest on lisaks eelpool toodutele teada veel hemobartonelloosi ja tulareemiat. Nagu koertelgi, on haiguste sümptomid üsna üldised: isutus, loidus ja palavik, võivad esineda limaskestade värvuse muutused ning hingamisraskused.